/nginx/o/2024/07/11/16214951t1h4360.jpg)
Inimesed ootavad ettevõtetelt aina enam kestlikke tooteid ja teenuseid ning selget kommunikatsiooni nende kohta. Mõnevõrra ootuspäraselt saab öelda, et ettevõtjate teadlikkus rohepöördest pole kiita, samas oodatakse riigilt suuremat tuge rohepöörde läbiviimiseks.
Viimatised müügiandmed näitavad, et kasvav hulk tarbijaid valib tootekategooriatest soodsamaid variante. Sellest võib järeldada, et tarbijate jaoks on ostuotsuseid tehes tähtsaim tegur odavam hind, kuid see järeldus üksi oleks lühinägelik. Müügiandmetest ei nähtu, millist muret inimesed tunnevad, tehes valikuid, mida nad peavad jätkusuutmatuks. Huvitav on näha, milline surve prevaleerib, kui majandusolukord paraneb. Sest isegi kui see ei kajastu ostukviitungitel, suureneb taustal kestlikumate valiku vajadus.
Tarbijad ootavad ettevõtetelt jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid, konkreetse seisukoha võtmist ning osalemist avalikus arutelus, et liikuda ühiskonnas suurema võrdsuse ja kestlikkuse suunas. Ettevõtjad tajuvad klientide ja töötajate kasvavaid ootusi ning pingutavad, et jätkusuutlikkuses silma paista.
2021. aastal selgus Euroopa Komisjoni uuringus, et ettevõtete veebilehtedel esitatud jätkusuutlikkusele viitavad väited olid enamasti ülepaisutatud, valed ja eksitavad ning suisa 59% juhtudest polnud väidete tõenduseks infot. Olukorra parandamiseks võeti möödunud aastal vastu direktiiv, millega keelatakse üldsõnalised keskkonnaväited ja nõutakse, et väited toote omaduste kohta peavad olema tõestatud. Samuti on edaspidi lubatud kasutada ainult ametlikult heaks kiidetud keskkonnamärgiseid.
Oodatakse rohkem jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid, selgus eelmisel aastal eestlaste, lätlaste ja leedukate seas tehtud uuringus, mille korraldas ärinõustamise- ja kommunikatsiooniagentuur Miltton New Nordics. Kõige tõhusam viis näidata oma vastutustundlikkust on sertifitseeritud tooted, teenused või protsessid (44%) ning läbipaistev suhtlus ja aruandlus ettevõtte jätkusuutlikkuse küsimustes (37%). Peamised teemad, mida ettevõtted peaksid rohkem mõjutama, on õhu- saaste ja mikroplasti vähendamine, kuid oluline on ka miinimumpalga tase.
Ettevõtete teadlikkus rohepöörde läbiviimisest pole suur ning rohepöördest ei olda just vaimustatud. Küsitleti 300 ettevõtte esindajat, kellest lõviosa olid väikefirmad. Vastanutest 89% olid ettevõtte tippjuhid või omanikud, 83% oli vanusegrupis 40 ja üle selle.
Naissoost vastajad peavad rohekokkulepet vajalikumaks kui meessoost vastajad ning noored olulisemaks kui vanemad vastajad. Eriti kõnekas on alla 30-aastaste suhtumine, kellest peab rohelepet kas kindlasti või osaliselt vajalikuks 100%, samal ajal kui 30–39aastastel oli see 75%, 40–49aastastel 77% ja 50+ vanusegrupis 74%.
Balti riikidest kõige rohkem rõhutavad eestlased seda, et ettevõtted peaksid keskkonnateemadele suuremat tähelepanu pöörama. Ületarbimise ohjeldamine, ringmajandus ja jäätmete vähendamine on eestlastel tulipunktis olnud 2017. aastast. Lätlased muretsevad enim Läänemere tuleviku pärast.