/nginx/o/2024/07/11/16214945t1h435a.jpg)
Kuidas aidata kaasa sellele, et oskaksime töökeskkonnas ära tunda lähisuhtevägivalla ohvreid ja olukorra lahendamisel toeks olla? Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi MTÜ korraldatud seminaril kogunesid LHV-sse ettevõtete esindajad, et seljad kokku panna ja koos tegutsema asuda.
Liisa-Indra Pajuste, VEF
«Liiga paljud lähisuhtevägivalla ohvrid ei usu Eestis abi võimalikkusesse ja ei otsi abi. Seetõttu on väga tähtis, et kõrvalseisjad, sealhulgas tööandjad, oskaks märgata ja ohvrit abile suunata.
On vaja, et me kõik õpiksime ära, kuidas sellises olukorras toimida,» ütles president Kersti Kaljulaid paneeldiskussioonis.
Eestis on lähisuhtevägivalda rohkem kui suudame arvestada, statistikaameti kohaselt on Eestis 41% naistest ja 35% meestest kogenud lähisuhtevägivalda, see mõjutab iga Eesti inimest. Vägivallatsejateks võivad olla nii praegune kui endine elukaaslane või abikaasa, vanemad, vennad ja õed, pojad ja tütred, aga ka samasoolised partnerid. President Kersti Kaljulaid ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske arutasid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi MTÜ seminaril, kuidas ettevõtjad saavad siin samuti õla alla panna.
Eestis on kümned ettevõtted nõus seljad kokku panema, et ühineda lähisuhtevägivalla ennetusega ja aidata kaasa lahenduste loomisel.
Kümme aastat varem sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonda juhtinud VEF-i juhatuse liige Liina Kanter rõhutas, et ühiskondlik kultuur laseb vägivallal kesta: «Hoiakutel on suur osa – Eesti inimeste suhtumine lähisuhtevägivalda pole olnud piisavalt tauniv. Väga levinud on ohvrit süüdistav mentaliteet. Kuna ohvriks olemisega käib sageli kaasas põhjendamatu süü- ja häbitunne, on ohvril vägivallast veelgi raskem rääkida. Samuti ei peeta sekkumist tihti õigeks, sest lähisuhtevägivald tundub paljudele peresisene asi. Alati ei pruugi kõrvalseisjad perevägivalla märke ära tunda või siis puuduvad oskused sekkuda.
Ettevõte ja kolleegid saavad märgata, toetada ja asjakohaselt suunata, sest abi on olemas. Vajame Eestis tööandjate teadlikkuse kasvu nende võimalustest panustada ja häid eeskujusid.»
Liina Kanter,
VEF-i juhatuse liige
Töökeskkond kui ainus turvaline koht
Algatuse vajalikkust näitab ka President Kaljulaidi Fondi ja Kantar Emori tehtud küsitlus (2023), mille kohaselt peab 58% vastanutest tööandja toetust lähisuhtevägivalla ohvritele oluliseks või väga oluliseks. Just töökeskkond võib osutuda ohvrile ainsaks turvaliseks kohaks.
«Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on selge mõju ettevõtte tulemustele, see mõjutab väga negatiivselt produktiivsust, töökvaliteeti, tööheaolu ning töötajate motivatsiooni, võimalust olla loov ja tööle pühenduda. Eestis on lähisuhtevägivalla tõkestamisel tööandja potentsiaal suuresti kasutamata, seda ei teadvustata kui üht vastutustundliku ettevõtluse suunda,» ütles Kaljulaid.
Võrdõigusvolinik Veske lisas, et naiste hulgas on võrreldes meestega ebaproportsionaalselt rohkem ohvreid. «Kui räägime struktuursest probleemist, siis naised on läbi ajaloo olnud halvemas olukorras. Samas ei tohi unustada, et tuleb osata tegeleda ka meesohvritega.»
Üks osa tööriistadest, mis on vaja koos Eesti ettevõtetega välja töötada, aitab leida märke, kui kahtlustad vägivalda.
«Näiteks, kui on palju töölt puudumist või haiguslehte, peaks tööandjana lähemalt uurima. Lähisuhtevägivalla all kannatajad pole tööl produktiivsed, praeguses süsteemis sa varem või hiljem lased selle inimese lihtsalt lahti. Aga me otsime viise, kuidas aidata taastada tema töövõime ja elujõud. Ettevõtte seisukohalt on tööjõu hoidmine väärtus. Kui aitame lähisuhtevägivalla probleemi lahendada, siis ühel hetkel hakkab see mõjutama ka kliendisuhet.
Inimestele meeldib osaleda headuse levitamisel, sellest ei saa üle ega ümber,» rõhutas president Kaljulaid.
Mida teha, kui vägivallatseja ilmub tööle või kiusab kolleegi?
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Veske rõhutas soopõhise vägivallaga tegelemisel töökeskkonna valmisoleku olulisust. Näiteks on olnud juhtumeid, kus ahistava jälitamise käigus on naise endine elukaaslane saatnud tema töökohta naisest tehtud intiimseid fotosid.
Kaljulaid rääkis, et Eestis on vaja kujundada töökultuur, kus osatakse ära tunda, kui inimene on vägivaldses lähisuhtes, ning suunata ta abile, näiteks ohvriabisse, politseisse või naiste tugikeskusesse: «Tööandja ei ole kindlasti keeruliste lähisuhtevägivalla juhtumite lahendaja. Küll on võimalik pakkuda töökeskkonnale sobival moel infot abist ja vägivalla olemusest, samuti lähisuhtevägivalla teadmistega usaldusisikut ja konfidentsiaalsust, et saaks murest teada anda.
Samas ei tohiks juhtuda, et kutsutakse end lähisuhtevägivallateadlikuks ettevõtteks, kuid kukutakse läbi juba esimese kaasuse saabudes. Selleks loomegi brittidest ja prantslastest inspireerituna President Kaljulaidi Fondis kompetentsikeskust, mis pakuks neid olulisi märkamise ja reageerimise oskusi tööandjale.»
Publikust jäi kõlama lugu naisest, kes on ettevõttes juhipositsioonil ja teinud lennukat karjääri, samas selgus, et kodune olustik on väga jõhker ja ta kannatab lähisuhtevägivalla all. Üks osaleja püstitas küsimuse, et mida suudaksid keerulistele oludele vaatamata lennukat karjääri tegevad naised siis, kui see raskus nende õlgadelt ära võtta.
Vägivalla hind Eestis on 1,1 miljardit eurot aastas
Eestis lähevad lähisuhtevägivalla tagajärjed maksma 1,1 miljardit eurot aastas (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut), mis on samas suurusjärgus Tallinna eelarvega. Euroopa Liidus läheb naistevastane vägivald aastas maksma 336 miljardit eurot, tutvustab Kaljulaid (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut).
President Kaljulaid soovitas ettevõtte võrdse kohtlemise poliitika ja töökeskkonna ohutuse teemat uuesti rõhutada: «Tähtis on anda sõnum, et see on oluline, me tegeleme sellega. Nüüdseks teame, et kui naised tunnevad, et nendega arvestatakse töökeskkonnas, soovitavad nad seda töökohta ka teistele.»
Finantsedu ja produktiivsuse asjus on lähisuhtevägivalla teadlikkuses ja ennetuses eeskujuks näiteks Vodafone, Amazon, Facebook, Google, L’Oréal ja Lloyds Banking Group.
President Kaljulaidi Fond avab 2024. aasta lõpuks kompetentsikeskuse tööandjatele, kes soovivad panustada lähisuhtevägivalla ennetusse ja ohvrite toetamisse. Algatus näitab, kuidas ettevõtted saavad võtta vastutust mitte ainult majandustegevuse, vaid ka ühiskondliku mõju eest.
President Kaljulaid tõi esile murettekitavad numbrid:
• 41% Eesti naistest on kogenud lähisuhtevägivalda, kuid politsei saab teateid vaid väikese osa kohta.
• Politsei saab aastas ligi 8000 lähisuhtevägivalla teadet.
• 2000 naist otsib järjepanu abi naiste tugikeskustest.
• Eestis näeb lähisuhtevägivalda igal aastal pealt ligikaudu 1500 last ja see politseile teadaolev arv on vaid väike osa tegelikust olukorrast.
• Igal aastal kaotab Eestis mitmeid inimesi elu, sest praegune või endine elukaaslane on olnud nii jõhkralt vägivaldne.
/nginx/o/2024/07/11/16214928t1h0567.png)