Neli erinevates valdkondades tegutsevat ettevõtet, mis said vastutustundliku ettevõtluse indeksis kuld- või hõbemärgise, jagavad oma tegemisi jätkusuutlikkuse vallas. Sageli on vastutustundliku ettevõtlusega alustades kõige keerulisem leida viise, kuidas olla vastutustundlik ettevõte. Siinkohal on hea uurida, mida teised teevad, ja lasta end sellest inspireerida. Põhiline küsimus jääb alati samaks: kus on ettevõtte suurimad mõjukohad ühiskonnas? Järgnevalt jagavad neli ettevõtet oma tegevusi põhitegevuste sidumisel kestlikkusega.
Kuidas teha vastutustundlikku ettevõtlust?
Püüdlus puhtama äri poole: 100% Eesti kapitalil põhinev puhastusainete tootja
AS Estko on 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille peamised tegevusalad on puhastusainete arendamine, tootmine ja müük. Jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik mõtteviis on osa kõikidest ettevõtte tegevustest.
Üks Estko tegevussuunadest on keskkonnasäästlike puhastusainete populariseerimine ja uute keskkonnasõbralikumate toorainete kasutuselevõtt. «Oma tegevuses juhindume arusaamast, et rohelised lahendused näitavad teed paremasse tulevikku, seega panustame nii jätkusuutlikumasse tootmisesse kui ka loodussõbralikumate toodete arendamisse,» ütleb AS Estko juhataja Liina Kikas.
Ta räägib, et nende jätkusuutlikkuse strateegia keskendub tarbijate vajaduste täitmisele minimaalsete keskkonnamõjudega. «Aus äri on meile tähtis ning ootame, et töötajad, kliendid ja koostööpartnerid järgiksid oma igapäevatöös eetilisi äritavasid. Juhime teadlikult ka tarneahelat ning vaatame oma tarnijaid ja alltöövõtjaid vähemalt kord aastas üle, arvestades muu hulgas nende keskkonnaalast vastutust ja tööohutusstandardite täitmist.»
Estko on töötanud välja kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuspoliitika, mis võimaldab tagada kvaliteetse toodangu ja nõuete täitmise juures ohutu töökeskkonna ning vältida keskkonna saastamist. Töötajatele viiakse regulaarselt läbi sisekoolitusi, mis aitavad vähendada kemikaalireostuse ja tervisekahjustuste ohtu. Lisaks ohtlike situatsioonide ennetamisele on ettevõtte pingutused suunatud ressursside ratsionaalsele ja keskkonnasõbralikule kasutamisele ning keskkonnategevuse täiustamisele. Ettevõte kasutab ainult 100% rohelist elektrienergiat ja eelistab keskkonnasäästlikke sõidukeid, 2024. aastal plaanib Estko hinnata ka oma tegevuste kasvuhoonegaaside emissioonidest tulenevat mõju kliimale.
Ettevõte kasutab aktiivselt keskkonnasertifitseerimise võimalusi, et vähendada negatiivset mõju loodusele ja suurendada tarbijate keskkonnateadlikkust. Oma toodete ohutuse tõendamiseks peab ettevõte oluliseks sertifitseerida neid tunnustatud ökomärgistega, nagu EU EcoLabel ja Põhjamaade Luigemärk.
Praegu on Estko tootmises 43 sertifitseeritud keskkonnamärgisega toodet professionaalsetele klientidele. «Tuginedes profivaldkonna kogemustele, tõime tänavuse aasta aprillis jaeturule kodukasutajatele suunatud puhastusainete sarja Efeco. Tahame, et igaüks saaks kodu puhtaks efektiivsel, tõhusal ja loodussõbralikul moel,» ütleb Kikas. Tulevikus plaanib ettevõte suurendada keskkonnasõbralike toodete arvu.
Energiatootja kogemus: kättesaadava hinnaga puhas taastuvenergia
Gren toodab puhast energiat, mis on ohutu inimesele ja looduskeskkonnale ning seejuures ka taskukohane. Gren Eesti AS varustab kliente Pärnus kaugkütte, kaugjahutuse, elektri, tööstusliku auru ja maagaasiga ning pakub üle Eesti energiateenuseid tööstusettevõtetele. Kaugkütet pakutakse nii lõpptarbijatele kui ka korteriühistutele ja ettevõtetele.
Ajal, mil fossiilkütused hakkavad minevikku jääma, otsivad inimesed ka energiatootmises aina rohkem kestlikke lahendusi.
«Oleme võtnud suuna arendada ressursitõhusat süsinikuneutraalset majandust, pakkudes mugavaid jätkusuutlikke energialahendusi. Samuti soovime vähendada ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu, mis kaasneb vanade energialahendustega. Taastuvenergia aitab hoida elurikkust ja inimeste tervist,» ütleb Greni Eesti äride juht Margo Külaots. Senini on taastuvenergia osakaal toodetud energias üle 97%.
Gren Eesti kasutab soojuse ja elektri tootmiseks tahket puiduhakke biomassi, mis pärineb sertifitseeritud puidult ja on PEFC või FSC sertifikaadiga. See tagab, et puit tuleb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on legaalse päritoluga. Vähesel määral hoitakse alles võimalust kasutada muid kütuseid, sest elutähtsa teenuse osutajana peavad nad tagama klientide varustuskindluse ka olukordades, kus energiat ei ole võimalik taastuvenergiast toota, näiteks tarneprobleemide puhul.
«Tahame lahutada oma majanduskasvu fossiilsete energiaallikate kasutamisest. Järgneval kahel aastal investeerime ligi 4,7 miljonit eurot Pärnu kaugküttevõrgu uuendamiseks. Pärnu koostootmisjaama rajasime möödunud aastal rohkem kui 6 miljonit eurot maksnud suitsugaaside pesuri, mis lisaks gaaside puhastamisele vähendab fossiilkütuste kasutamist, kuna ammutab lisaenergiat korstnasse minevatest suitsugaasidest,» tutvustab Külaots.
Ettevõtte Pärnu kaugjahutussüsteem on üks esimesi Baltimaades. Tänu Pärnu jõe baasil toimivale vabajahutusele on kaugjahutus palju väiksema keskkonnajalajäljega kui lokaalsed jahutuslahendused. Taoline jõevett kasutav kaugjahutus tekitab 70% vähem kasvuhoonegaaside emissioone ning aitab ära hoida lokaalsete jahutuslahenduste kasutamisest tingitud kuumasaari linnades. Kaugjahutusteenus võimaldab vältida ka müraprobleeme.
Ka kaugküttes saab rakendada ringmajanduse põhimõtteid. «Näiteks soojuselektrijaamas tekkiv tuhk võetakse ringlusse pea kogu mahus põllumajanduses väetisena. Tegeleme ka jäätmete, sooja- ja veekadude vähendamisega,» räägib Külaots.
Kestlikkus tarkvaraarenduses: väikeettevõtte kogemus
VEF-i indeksi uustulnuk Devdelux väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Devdelux on IT-valdkonnas tegutsev väikeettevõte, kus usutakse, et innovatsioon ei pea toimuma keskkonna arvelt.
Ettevõtte loob kvaliteetseid, turvalisi ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad klientidel saavutada oma ärieesmärke ning aitavad kaasa jätkusuutliku tuleviku loomisele. Mullu talvel asutatud ettevõte on lühikese tegutsemisaja ja väikese töötajaskonna juures suutnud põhjalikult lahti mõtestada oma tegevuse, kasutades tõenduspõhiseid tööriistu ja teadlikku juhtimist.
OÜ Devdelux juhatuse liige ja tegevjuht Erle Raudsepp pidas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid silmas juba firma loomisel, sest kahjuliku keskkonnamõju vähendamine on kollektiivne pingutus. Viimastel aastatel on näha, et ESG on tunginud tugevalt ka IT ja tarkvaraarenduse valdkonda. Raudsepp käib õppejõuna oma teadmisi tulevastele juhtidele jagamas. Green Software Designi kogukonna liikmena pühendub Devdelux jätkusuutlikkusele tehnoloogiasektoris.
«Oma äritegevuses juhindume rohelise tarkvaraarenduse põhimõtetest, mis keskenduvad energiaefektiivsusele, seadmete pikemale kasutuseale ja süsinikuteadlikule andmete töötlemisele,» selgitab ettevõtte personalijuht Kersti Karro ja ütleb, et energiakulu vähendamiseks kasutab ettevõte pilvepõhiseid lahendusi. «Kasutame minimaalseid ressursse, nagu arvutusvõimsus, võrguliiklus, salvestusmaht, ja suuname oma lahendused piirkonda, kus serverid kasutavad vähese süsinikusisaldusega energiaallikaid.»
Muutuv ärikeskkond ning jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemade tähtsuse suurenemine koostööpartnerite ja teenusepakkujate valikul toovad ka väikeettevõtete jaoks kaasa vajaduse mõtestada läbi oma tegevustega kaasnevaid mõjusid ja riske. «Juba praegu näeme, kuidas jätkusuutlikkus on muutunud oluliseks hangetel osalemisel – suurettevõtjatel peab olema kindlus kogu oma tootmisahelas ning kestlike väärtuste jagamine on ettevõtete konkurentsis püsimisel selge eelis. Meile on oluline, et koostööpartnerid, nii kliendid kui ka tarnijad, jagaksid samu väärtuspõhimõtteid, käitudes eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusnormidele vastavalt,» sõnab Karro.
Advokaadibüroo, kus on tähtis tegutseda vastutustundlikult
«Oleme võtnud suuremaks eesmärgiks luua rohelisem õiguskeskkond. Toetame kliimamuutuste leevendamisega tegelevaid kliente ja kontrollime koostööpartnerite vastavust meie väärtustega,» tutvustab jurist Maarika Maripuu elu advokaadibüroos. «Samas vähendame ka ise kontori jalajälge ja sündmusi korraldame kestlikel põhimõtetel – pakume rohkem taimset toitu, ei viska kunagi järele jäänud toitu ära, vaid tarbime seda hiljem, teeme võimalusel sündmusi veebis, sorteerime prügi, prindime paberile nii vähe kui võimalik ning jagame ainult jätkusuutlikke kingitusi,» ütleb ta.
Sorainenil on klientide valikuks selged kriteeriumid, taustakontrolli tegemisel jälgitakse klientide jätkusuutlikkust ning aidatakse kaasa rahapesu tõkestamise protseduuride toetamisele. «Oleme klientide valikul rangemad, kui seadus nõuab. Näiteks ei teeninda me sanktsioneeritud isikuid ning neid, kes toetavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu või on sellega seotud,» ütleb partner ja vandeadvokaat Karin Madisson.
2020. aastast on Soraineni advokaadibürool pro bono programm Shared Mission, mille kaudu jagatakse tasuta õigusabi neile, kes tegelevad sotsiaalsete probleemidega. «Igal aastal valime fookuse, mis meie hinnangul vajab ühiskonnas tagant lükkamist, ning panustame 100 000 eurot tasuta õigusabi just nendele ettevõtetele, mis seda probleemi lahendavad. Aastas panustame pro bono tööle 600 tundi,» tutvustab Madisson.
Kuna Soraineni ESG tiim nõustab kliente kõikides valdkonna küsimustes, siis plaanivad nad tuleval aastal esitada vabatahtlikult jätkusuutlikkuse aruande ning lisada strateegiasse juurde mõõdikuid, ESG-del põhinevaid eesmärke ja teha läbi olulisuse analüüsi, et kaardistada sidusrühmade prioriteete. «Hiljuti nõustasime näiteks Energiasalve ning aitasime Rail Balticul ellu viia rohelise raudtee taristuprojekti,» räägib ESG kliendisuunaga tegelev advokaat Elina Mizerova.
Soraineni juhatuse liikmed peavad iga aasta esitama isiklike huvide deklaratsiooni. Tagatud on põhjalik andmekaitse ja maandatud küberturberiskid. Firmas töötavad vastavuskontrolli spetsialistid, kes teevad regulaarseid sisekontrolle andmete säilitamise ja muude seotud protseduuride üle. Andmekaitse tagamiseks on Sorainenil endal andmebaasid. Kantakse hoolt, et tundliku teabega dokumente hoitakse kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas ning neist vabanetakse nõuetekohaselt, kasutades plommitud paberikonteinereid.
Eelmisel aastal Rohelise Kontori auhinnaga pärjatud büroos töötab 71% naisi ja 29% mehi. Töötajaid koolitatakse, et välistada töökius ja ebamugavustunde tekitamised, ning keerulisest olukorrast saab teavitada ühtse kanali kaudu, mis tagab teavitaja kaitse. Kontoris on võimalus lõunaund magada või massaažitoolis lõõgastuda. Lapsevanemad saavad vajadusel käia tööl koos lastega, neile on kontoris üles seatud tore mängutuba. Olemas on ka teisaldatav ramp ning mitmed ruumid on rambitagi ligipääsetavad. Jälgitakse kasvuhoonegaaside emissiooni ja 2050. aastaks plaanitakse olla nulljalajäljega.