Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

18 aastat vastutustundlikku ettevõtlust Eestis: noorte unistusest riikliku tähtsusega teemaks

Kristiina Esop
Kristiina Esop Foto: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Miks on vaja ettevõtluses rääkida vastutusest ühiskonna ees ja kust see kõik alguse sai? Nüüdseks enam kui sada ettevõtet liikmena kirja saanud väikesel mittetulundusühingul on Eesti ettevõtlusmaastikul ajalooline roll – teha nii, et kestlik, jätkusuutlik ja vastutustundega ettevõtlus oleks tavaline praktika. Nüüd on hea võimalus näha kulisside taha – millised on olnud läbi aegade suurimad väljakutsed, meenutavad VEF-i kolm juhti Elina Rääsk, Marko Siller ja Kristiina Esop.

Unistus eeskujulikust liikmesorganisatsioonist

«Üsna tihti põrkasime kokku arvamusega, et vastutustundlik ettevõtlus tähendab seda, kui käime töötajatega randa koristamas või toetame koerte varjupaika,» meenutab VEF-i asutaja ja esimene tegevjuht Elina Rääsk. «Seetõttu oli selge, et vaja on välja töötada raamistik, mis aitab ettevõtetel valdkonda mõtestada. Nii lõime 2007. aastal CSR-i indeksi (Corporate Social Responsibility), mis on iga-aastaselt toimetanud praeguseni.

Elina Rääsk
Elina Rääsk Foto: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi idee pärineb 2005. aastast, kui Elina Rääsk ja Triinu Gröön olid noored entusiastid, kes nägid ettevõtteid kui ühiskonna partnereid ja asutasid selleks mittetulundusühingu. «Olime ise parajalt noored ning tahtsime, et ettevõtte juhtide seas leviks arusaam tasakaalustatud ja teadlikust juhtimisest, mis arvestaks lisaks majanduslikule mõjule ja tulemustele keskkonna- ja sotsiaalset mõju,» mäletab Elina.

Vastutustundliku ettevõtluse indeks on tänaseks küll teada, kuid Elina mäletab, et alguses oli üsna keeruline selle vajalikkust selgitada: «Tahtsime ettevõtetele näidata, et indeks peab olema lõimitud nii strateegiasse kui ettevõtte juhtimisse ning see kõik peaks kajastuma ka mõõdikutes ja aruandluses.» Elina ja Triinu kaasasid meediapartneriks Äripäeva ning metodoloogiat välja arendama Mari Kooskora EBS-ist, kes on nüüd samas koolis ärieetika osakonna juht.

Projektidest liikmesorganisatsiooniks. «Esimesed aastad toimetasime projektikeskselt, kuid unistasime algusest peale liikmesorganisatsioonist, üleminek toimus kusagil 2009–2010. Saime päris juhatuse, sai selgeks, et peame meelitama kuidagi kampa ka majandusministeeriumi, et riik meid tunnustaks ja toetaks ning aitaks turul nõudlust ja teadlikkust luua. Juhatuse esimestel kohtumistel arutati, kuidas muuta vastutustundlik ettevõtlus nišiteemast tavaliseks, et see saaks uueks normaalsuseks. Tasapisi oleme sinna nüüd juba jõudnud,» räägib Elina.

Olulisemad tegevused

  • Euroopa Komisjoni rohelise raamatu tõlkimine eesti keelde. «Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa raamistiku tutvustamine: roheline raamat»
  • CSR-i konverentside algus
  • Vastutustundliku ettevõtluse indeksi loomine
  • Esimene vastutustundliku ettevõtluse heade näidete kogumik
  • VEF-ist sai liikmeorganisatsioon

Kui palju peab ettevõte vastutust võtma?

Projektides oli Marko juba kaasa löönud, aga hiljem võttis juhtimise Elinalt üle. Värske tegevjuhina sai tema ülesandeks kasvatada liikmeskonda ja teema populaarsust.

«Jätkuvalt valitses arusaam, et see on ekstra tegevus, pigem nähti põhitegevusega vähe seost,» ütleb Marko ja toob näiteks: «Indeksi ankeetidesse kirjutati julgelt, et prindime kahepoolselt, sorteerime prügi ja kontoris on töötajatele piljardilaud – see oli paljudele arusaam vastutustundlikust ärist.» Väljamaa firmad, nagu pangad, telekomid ja tootmisettevõtted, olid nõus kaasa mõtlema. Ajapikku sai sellest ka börsi ja riigiettevõtete teema, kuna need olid avalikkuse huvis ja saabus esimene direktiiv, mis kohustas raporteerima.

Marko Siller
Marko Siller Foto: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Kus on su ettevõtte mõju? Just sel ajal sai indeksisse lisatud tähtis küsimus: kus on ettevõttes juhitud põhitegevuse kõige suurem mõju koht? «Seda rõhutasime ja tõstsime esile, sest siin on kogu asja tuum,» rõhutab ta.

Oma töötajate hoidmine on teema nr 1. Marko mäletab, et töökeskkond sai kõige kõrgemaid skoore: «Töötajatest hoolimine oli üle kõige, ühelt poolt tekkis majanduskriisijärgne soov hoida häid inimesi, teisalt kujunes tööjõupuudus suureks probleemiks.»

Kommunikatsiooni ja turunduse inimesed tegelesid vastutustundliku ettevõtluse teemadega. Marko peab seda toonase meelelaadi iseloomustuseks: «Nemad olid minu põhilised kontaktid. Nüüd näen, et laua taga on tegevjuhid, juhatuse esimehed, finantsjuhid. Paljudele oli see endiselt kuvandi osa ning VEF-i liikmemaksu maksmisega toetati idee levikut.»

Laiemast mõjust ei saadud aru ja selleks loodi avatud arutelusid. «Kas su tooted ja teenused, tarne- ja väärtusahel ka kannavad sama mõju? Kui kaugele üks ettevõte peab ühiskonnas vastutust võtma? Ettevõtja ütleb, et kui seadus ei kohusta ja tarbija ei vali keskkonnateadlikku toodet, siis miks ma seda teen. Vastutus pannakse vaese tarbija õlule, see aga muutust ei too,» arutleb Marko.

Olulisemad tegevused

  • Liikmeskonna kasvatamine
  • Ettevõtte mõju juhtimise rõhutamine indeksis
  • Koostöö läbirääkimised avaliku sektoriga
  • Avaliku arutelu ergutamine CSR-i teemadel

Nišist välja – kõik on huvitatud

«ESG mõiste ei olnud Eestis veel välja kujunenud. Paljude jaoks tähendas vastutustundlik ettevõtlus endiselt sponsorlust, puudu oli eeskujust ja tööriistadest,» meenutab VEF-i viimatine tegevjuht Kristiina Esop.

Paradigma muutus. «Kui läksin VEF-i juhtima, siis oli jätkusuutlikkus ettevõtluses nišiteema, seitsme aastaga toimus nihe. Kasumi teenimise kõrval arutleti, kuidas hinnata äritegevuse mõju elukeskkonnale. Kui enne oli emotsionaalne surve, siis nüüd lisandus rahaline ja regulatiivne surve. Oli aru saada, et see on trend, mis kasvab ja huvitab väga paljusid,» tutvustab Kristiina.

Kes peaks vedama? «Küsimus oli see, kes sõnastab, mida vastutustundlik ettevõtlus tähendama peab,» räägib Kristiina. «Tõime ettevõtetele inspiratsiooniks Põhjamaadest juhte ja CSR-i eksperte, kes esinesid kohalikel seminaridel ja konverentsidel. Kaasamine läks aasta-aastalt aina lihtsamaks,» rõõmustab ta.

Keskkonnateemad said tähelepanu keskpunktiks tõukena Greta Thunbergi avaldustest, siia lisandusid elurikkus ja ringmajandus.

Finantssektor hakkas huvi tundma. «Peagi muutus trend ka finantssektoris – investeeringute tegemisel hakati üha rohkem arvestama ESG vaadet,» selgitab Kristiina.

Indeksi arendus, avaliku sektori koostöö, EBS-i programm – kõik varasemad pingutused kandsid vilja. «Põhjamaade eeskujul arendasime indeksit, et meil oleks tööriist, mis aitaks ettevõtetel teemat mõtestada, tõstsime selle ka uuele mugavale platvormile. Avaliku sektori esindajatega allkirjastasime vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooni, korraldasime teemaseminare ja kohtumisi. Koostöös EBS-i ja partneritega alustasime ESG juhtide arenguprogrammi, et oleks koht, kus koos õppida ja kogemusi jagada,» meenutab ta.

Ringmajandus on vähe tähelepanu saanud, leiab Kristiina ja ütleb, et ühiskonnas on vaja esile tuua häid ringmajanduse näiteid.

Olulisemad tegevused

  • Indeksi arendamine Põhjamaade eeskujul
  • EBS-is esimene koolitusprogramm ESG juhtidele koostöös Milttoni ja PwC-ga
  • Vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooni allkirjastamine
  • Teemaseminarid
Copy
Tagasi üles