Kolm näidet Rimilt, kuidas kestlikkus on kasumlik ja keskkonda hoidev

Katrin Bats 13 aastat Rimis, tänaseks on Rimi Eesti kõige jätkusuutlikum ettevõtte Foto: Rimi Eesti Food AS

Kas tundub usutav, et kestlik raamatupidamine võiks peagi saada harjumuspäraste majandusnäitajate raporteerimise kõrval argireaalsuseks? Rimi Eesti vastutustundlikkuse juht Katrin Bats tutvustab, kuidas nad Rimis on leidnud kestlikud, kasumlikud ning loodust ja inimest hoidvad lahendused.

Muutuse mõistmine saab alguse sellest, kui saadakse aru, et raporteerimise mõte ei ole raporteerimine. See pakub hoopis võimalust seada ärilisi, ent kestlikke eesmärke ja nende täitmist jälgida. Kui asja selle pilguga vaadata, saab kestlikkuse raporteerimisest aastaaruande loogiline osa. Kestlik äritegevus, mis on ettevõtte põhitegevusest lähtuv, eesmärgistatud ja mõõdetav, on ettevõtte jaoks mõistlik, võimaldades nii kulude kokkuhoidu kui uute tuluallikate leidmist. Kõige mõttetum on kestlikkuse raportite täitmine «linnukese pärast». Siis saab sellest tõesti tüütu kohustus, lisakulu ja koormus. Kahtlemata peaks äri olema majanduslikult jätkusuutlik, ent samas võiks see teenida ka ühiskonna ja keskkonna huve.

Seksikas sõna «mõju»

Pole kahtlustki, et järgmise paari aasta kõige seksikamad sõnad on mõju ja selle hindamine.

Esmalt peavad ettevõtted tegema selgeks, mida ja keda nende tegevus üldse mõjutab, nii positiivselt kui negatiivselt. Selleks tuleb koguda omajagu informatsiooni nii ettevõtte seest kui tarneahelast.

Suuremad ettevõtjad peavad harjuma sellega, et vastutustundlikku äritegevust kajastava raporti koostamiseks tuleb igal aastal torkida oma allhankijaid ja uurida, kust nende tooraine tuleb, millised on transpordikulud, kuidas töötajad tööl käivad, kuidas hooneid köetakse, palju elektrit tarbitakse ja veel palju muud.

Väiksemad ettevõtjad, kellele täna kohati tundub, et kestlikkuse raporteerimine neid ei puuduta, peavad samuti hakkama oma mõttelaadi korrigeerima – just neile hakkavad suuremad partnerid, teenuste ja toodete sisseostjad, aga ka laenuandjad ülaltoodud küsimusi esitama.

Kestlikum tegutsemine võib väljenduda kulude kokkuhoius, uute (mõnikord ootamatute) tuluallikate leidmises või kasvõi millelegi rakenduse leidmises, mis muidu oleks läinud raisku ja lihtsalt «maha kantud».

Mõned näited toidukaupluse maailmast

Oleme võtnud seisukoha, et paneme energiat loogilistesse põhitegevusega seotud tegevustesse.

Näide 1 – Kulude kokkuhoid. Kui energiahinnad mõni aasta tagasi raketina taevasse sööstsid, kasvasid ka meie poodide kulud. Mis siis ette võtta? Lahendus on loogiline – kasutada vähem elektrit. Näiteks ei pea kauplused tingimata öisel ajal tuledes särama. Ka leidsime võimalusi säästlikumate külmutussüsteemide rajamiseks. Meil on nüüd energiastrateegia aastani 2030. See hõlmab transporti, küttelahendusi, elektritarbimist jne. Oleme leidnud suuremad kulukohad, mida vähendades võidame nii rahas kui oleme keskkonna suhtes sõbralikumad.

Näide 2 – Uudne lisatulu. Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötasime välja digitaalse lahenduse puudust kannatavatele peredele Euroopa Liidu toiduabi jagamiseks senisest paindlikumal moel. Kui seni olid inimesed saanud teatud väärtuses toidupakke ja neil ei olnud võimalust kaasa rääkida, mis toiduained pakis on, siis nüüd saavad nad toidukaardiga oste teha just siis, kui seda vajavad, ja valida kaupu, mida soovivad. Riigi jaoks madalam halduskoormus, inimestele paindlikumad võimalused ja Rimile lisakäive. Kasulik projekt kõigile, samal ajal aitab ühiskonnas ebavõrdsust vähendada.

Näide 3 – Raiskamise vältimine (ja arvestatav lisatulu). Oleme viimaste aastatega vähendanud toidukadu enam kui pool korda (58% võrdlusaastaga 2016). Selleni aitas jõuda reaalajas toimiv allahindluskleebiste süsteem, millega oleme märgatavalt kasvatanud peatse «kõlblik kuni» tähtajaga toodete müüki. Tulemus? 4 miljonit eurot uusi tulusid aastas ja tonnide kaupa toitu, mis muidu läinuks prügikasti, on jõudnud õigeks ajaks toidulauale. Samal ajal jagub meil endiselt ülejääke ka Toidupangale annetamiseks.

Edukad ettevõtted on eduka ühiskonna alustala. Ettevõtluse eesmärk on teenida kasumit, aga seda saab ka teha vastutustundlikul viisil.