Kristiina Maasik: eestlastel on tegelikult kestlikku mõtteviisi päris palju, isegi kui me alati seda ei teadvusta

Kristiina Maasik Foto: Jake Farra

Telia Eesti juriidilise üksuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna juhi Kristiina Maasiku sõnul on oluline muuta jätkusuutlik mõtteviis loomulikuks osaks ettevõtte igapäevasest toimetamisest.

Telia on ettevõte, mis tegutseb nii Põhjamaades kui ka Baltikumis – piirkondades, kus teadlikkus rohepöördest ja inimeste käitumine on erinevatel tasanditel. Kuidas juhtida ESG-teemasid nii, et eesmärgid ja plaanid oleksid ka kohalikul tasandil asjakohased?

Lähtume põhimõttest «mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt». Osa pikaajalistest eesmärkidest on meil ühised ja vahetame sageli ka kogemusi. Teisalt on igal riigil loodud enda jätkusuutlikkuse strateegia. See tähendab, et lähtume oma valikutes ja otsustes sellest, mis läheb Eesti inimestele korda ja on Eesti ühiskonnas oluline. Oleme oma teenuseid pakkudes väga paljude Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks nende teejuht digimaailma. Meie jaoks on tähtis, et pakutavad teenused ja loodav digikogemus oleksid turvalised ja keskkonnast hoolivad.

Mis see Eesti klientide eripära siis on?

Uuringud näitavad, et teadlikkus jätkusuutlikkusest on Eestis praegu mõnevõrra väiksem kui Skandinaavia riikides. Positiivselt poolelt näitab hiljutise rahvusvahelise SBI (Sustainable Brand Index) uuringu kohaselt Eestis tõusutrendi nende inimeste hulk, kes arutavad erinevaid jätkusuutlikkuse teemasid sageli pere ja sõpradega. Selliseid inimesi on uuringu järgi koguni 49%. See on hea baas, kust edasi liikuda.

Ise tajun, et eestlased on üldjuhul väga praktilised ja eluterved ning hooliv suhtumine keskkonda on paljudele meist omane. Üha populaarsemaks muutub taaskasutus, mis võimaldab tegutseda viisil, mis on sõbralik nii keskkonnale kui rahakotile. Sotsiaalse poole pealt peavad eestlased kindlasti oluliseks nii häid digioskuseid kui ka näiteks teadmisi, kuidas kaitsta enda privaatsust ja vältida küberohte. Seega on meil tegelikult kestlikku mõtteviisi päris palju, isegi kui me alati seda kohe ei teadvusta.

Kas on praktikaid ja kogemusi, mida teised riigid on Eestilt üle võtnud?

Üks tore näide on selles vallas digikoristuspäev, mida korraldasime sel aastal juba viiendat korda. Mida digitaalsemaks muutuvad elu ja äri, seda suuremaks kasvab ka esmapilgul nähtamatu digiprügi probleem ja sellega seotud jalajälg keskkonnale. On öeldud, et 90% maailma digiandmetest on tekkinud just viimase kümne aasta jooksul. Suutlikkus digiprügi ennetada ja vähendada peab muutuda igaühe jaoks loomulikuks ja harjumuspäraseks.

Alustasime loomulikult endast: koolitame töötajaid, et nad oskaksid ise oma digitaalse hügieeni eest hoolt kanda ja oma teadmisi ka edasi kanda. Viimasel Telia digikoristuspäeval osales ligi 400 organisatsiooni ja tuhandeid eraisikuid, lisaks toodi tagasi pea 10 000 aegunud digiseadet. Üheks silmapaistvalt tõhusaks digikoristusel osalejaks osutus viimasel aastal näiteks Eesti Kaitsevägi. Tegi rõõmu, et osalejate hulgas oli palju koole. Samuti jagasime oma teadmisi ses vallas E-riigi akadeemiaga, kes on loonud lausa eraldi tasuta kursuse.

Teine näide on internetiturvalisuse mäng Spoofy, mille tegime koostöös Tallinna ülikooli ja CGI Eestiga. Eestis kohandatud versiooni on üle võtnud Leedu Telia ja nüüd on see saadaval ka Leedu turul. Mäng on tõlgitud ka ukraina keelde.

Kas selliste meetmetega on võimalik ühiskonna hoiakuid mõjutada?

Kui usud, et see on võimalik, lood hea plaani, kaasad olulised osapooled ja oled tegutsemisel järjepidev, on võimalik väga palju saavutada.

Rääkides näiteks digioskustest – möödunud aasta Telia jõulukampaania keskmes oli üleskutse kinkida oskusi, mitte asju. Uuringute kohaselt on vanemaealiste digioskuste tase paljudel juhtudel tagasihoidlikum. Mida enam muutub omavaheline suhtlus digitaalseks, seda rohkem võivad napid digioskused kujuneda takistuseks. Peame seejuures oluliseks pakkuda ka praktilisi lahendusi. Nii lõime lehe «Õpi ja õpeta», kus on häid nippe ja nõuandeid, kuidas igaüks saab ise eakatele lähedastele nutikalt digioskusi õpetada.

Äriklientide vaates on oluline teadlikkus küberriskidest ja oskus neid üha digitaalsemaks muutuvas maailmas vältida. Pakume selleks nii teenuseid kui ka teadmisi ja koolitusi. Tähtis on valida välja selged fookused, mis on ettevõtte ühiskondliku vastutuse ja ärimõjuga enim seotud. Meie jaoks on need teemad lisaks keskkonnale digitaalne kaasatus ning privaatsus ja turvalisus. Seejärel tuleb neis teemades olla oma tegemistes järjepidev.

Kuidas saab sotsiaalset mõju mõõta?

Sotsiaalsete teemade puhul ei ole kindlat mõõdikut ega võimalust selle mõju alati otsekohe Excelisse panna – ühtset metoodikat ei ole. Samas mõõdame näiteks seda, kui paljude inimesteni oma algatustega jõuame. Lisaks saame tugineda uuringutele, mida teeme eri kampaaniate järel. Mõõdame ka meile olulistes teemades uuringutega teadlikkuse kasvu. Kuna algatused on erinevad, on ka mõju mõõtmine sisuliselt rätsepatöö. Tuleb arvestada, et ühiskondlikud muutused võtavad aega, mõju tuleb mõõta pikaajaliselt.

Telia on üks atraktiivsemaid tööandjaid Eestis. Mis on teie peamised põhimõtted ja väärtused?

Meie juures töötamise muudab eriliseks see, et pakume teenuseid, mis on suur osa Eesti digiühiskonna vereringest ning et peame oluliseks meie tegevuse positiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Nii saab iga töötaja panustada ühiskonna jaoks vajalikesse teemadesse ehk teha märksa enamat, kui vaid näiteks telefone müüa või koodi kirjutada. Taustal on IKT sektor valdkonnana väga kiirelt arenev, mis omakorda pakub palju võimalusi pidevaks arenguks.

On tähtis, et iga Telia töötaja tunneb ennast hästi, turvaliselt ja kaasatuna. Need on inimese baasvajadused, mis peavad olema tagatud. Soodustame töö ja pereelu ühendamise võimalusi, peame oluliseks mitmekesisust.

Kuidas mõistetakse Telias governance’i ehk juhtimisaspekti? Kas nõustute väitega, et kehv juhtimine võib nullida kõik teised pingutused?

Juhtimine loob aluse kõigele muule. Arusaam sellest, kuidas muuta äri jätkusuutlikumaks ja seeläbi tulevikukindlamaks, peab olema tippjuhtkonnale tähtis ja südamelähedane. Telias see nii on, seega oleme leppinud kokku selged jätkusuutlikkuse eesmärgid. Oleme kaasanud aktiivselt töötajaid ja põiminud jätkusuutlikkuse põhimõtted meie igapäevasesse äritegevusse. Näen, et õnnestuda saab vaid siis, kui jätkusuutlik mõtteviis on loomulik osa igapäevasest toimetamisest ning igaühele ettevõttes arusaadav ja oluline.

Olete sideettevõte –kuidas saate sotsiaalsed ja vastutustundliku valitsemise aspektid tihedamalt oma äritegevustega siduda?

Oleme selle lahti mõtestanud nii, et meie teenused ja tegevus aitavad kaasa sellele, et Eestis oleks parem elada ja töötada. Üks pool sellest on teenuste kvaliteet ja väga hea kliendikogemus. Teine pool on see, et mõju, mida avaldame oma tegevustega keskkonnale ja ühiskonnale, oleks võimalikult positiivne.

Näeme näiteks, et võrkude kasutusmahud kasvavad kiiresti. On oluline, et energiatarbimine ei kasvaks samas tempos, ja seda tuleb mõistlikult juhtida. Nii sulgesime eelmisel aastal esimesena Eestis 3G-võrgu, et meil ei oleks mitut erinevat energiamahukat tehnoloogiat korraga kasutusel. Samuti rajame aktiivselt oma mobiilimastide juurde päikeseparke koostöös Sunlyga – 2024. aasta lõpuks on kavas valmis saada sada uut päikeseparki, nüüdseks on enam kui pooled neist juba töös.

Ka küberturvalisusest on saanud üks selge osa meie teenustest. Juba mõni aasta tagasi oli näha, et äriklientidel on üha suurem risk langeda küberrünnakute ohvriks, seega lisasime äriklientide internetipakkumisse turvafiltri, mis võimaldab küberohte automaatselt tõrjuda. See on näide, kuidas mõtleme juba teenuse disainis korraga nii teenuse kvaliteedile, kliendikogemusele kui ka sotsiaalse mõju aspektile. Nüüd näeme statistikast selgelt, kui palju potentsiaalseid küberohte on selle turvafiltriga päriselt tõrjutud.

Ringmajanduse osas on meil pakkumises erinevad uuskasutatud seadmed, nii arvutid kui telefonid. Iseäranis suurt huvi näeme taaskasutatud arvutite vastu. Lisaks on eraklientidele pakkumine «vana uueks», kus saab tuua oma eelmise seadme tagasi ja soetada uue soodsama hinnaga. Nii saab klient olla kindel, et tema vana seade saab turvaliselt käideldud: tema andmed ei leki ning seade ise või selle komponendid saavad minna teisele ringile. See otsus on igati otstarbekas ja mõistlik nii rahaliselt kui ka turvalisuse ja jalajälje vähendamise vaates.

Väljavõtted:

• Lõime lehe «Õpi ja õpeta», kus on häid nippe ja nõuandeid, kuidas igaüks saab ise eakatele lähedastele nutikalt digioskusi õpetada.
• Ringmajanduse osas on meil pakkumises erinevad uuskasutatud seadmed, nii arvutid kui telefonid. Iseäranis suurt huvi näeme taaskasutatud arvutite vastu.