Päästeameti andmetel on uppunutest 63 protsenti alkoholijoobes või joobekahtlusega ning pooled viimase viie aasta jooksul suvekuudel juhtunud veeõnnetustest on toimunud suplemisel või vettehüppe käigus.
Suurem osa uppunutest on alkoholijoobes või joobekahtlusega
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin ütles, et alkohol mängib endiselt suurt rolli veeõnnetuste põhjustajana. «Kurb on tõdeda, et inimeste hoiakud on visad muutuma. Alkohol ja suplemine on endiselt levinud kombinatsioon, mida peegeldab ka kurb statistika. Meie sõnum Eesti inimesele on, et kui jood, püsi kaldal või väldi üldse alkoholi. Ärme jäta oma rumaluse tõttu enda lähedasi leinama. Palume kõigil suplejatel olla veekogu ääres ettevaatlik, hoida silma peal ka oma lähedastel, eriti lastel ja vanemaealistel,» lisas ta.
Kümne aasta jooksul on suvekuudel suplemise tõttu elu kaotanud 103 inimest. Neist 9 olid lapsed ja noored ehk kuni 17-aastased. Kõige sagedasemad uppumise kohad olid järved, seejärel jõed ja mererannad. Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, neist 4 olid lapsed.
Veeõnnetuste kõige sagedasemad põhjused on laste järelevalveta jätmine, joobes ujumine, oma võimete ülehindamine, vales kohas vette hüppamine, lihaskramp ja vetikatesse takerdumine.
Nõuanded ohutuks suplushooajaks
Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelevalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
Vette mine ainult kainena! Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp.
Ära hüppa tundmatus kohas vette!