Erakondade reitingud: Isamaa toetus on tõusnud rekordkõrgele, Reformierakonna toetus langes rekordmadalale

Urmas Reinsalu Foto: Mihkel Maripuu

Erakondade reitingutabeli kindel liider Isamaa kasvatas oma toetust ka viimasel nädalal ning ületas esimest korda 30 protsendi piiri, samal ajal on Reformierakonna toetus langenud rekordmadalale.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 30,8 protsenti, Reformierakonda 16,3 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus ületas reitingutes esimest korda 30 protsendi piiri ning teisel kohal oleva Reformierakonna toetus on langenud madalaimale tasemele alates 2019. aasta algusest. Rekordiliselt kõrge on seega ka Isamaa edu Reformierakonna ees, mis on praegu 14,5 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 13,1 protsendiga, Keskerakond 12 protsendiga, Parempoolsed 5,9 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 3,1 protsenti. Nii EKRE kui ka Eesti 200 toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 35,4 protsenti ning opositsioonierakondi 55,9 protsenti vastajatest.

Valitsusjuhi vahetus veel mõju ei avalda

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et erakondade toetusnumbrites on mitu märkimisväärset trendi, vaatamata sellele, et tavapärases poliitikas on suvine paus.

«Nagu ka eelmistel nädalatel, peegeldavad need muutused Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning nende järelkaja. Peaminister Kaja Kallase lahkumise ja uue valitsuse moodustamise mõju erakondade toetusnumbritele peame veel ootama,» rääkis Mölder.

Isamaa toetuse praegusele kasvule on andnud hoogu nii Euroopa Parlamendi valimiste võit kui ka EKRE sisekonflikt ning sellele järgnenud lahkumiste laine, selgitas Mölder. 

«Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on langenud 13,1 protsendini ning tundub, et see langus võib veel jätkuda. Osa EKRE seniseid toetajaid on ilmselt valmis andma oma hääle erakonnast lahkujate loodud uuele erakonnale Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Kuid nii mõnelegi tundub nüüd vast Isamaa kui hetkel ainsa teise konservatiivse erakonna toetamine üha mõislikum valik,» ütles Mölder.

Tema sõnul on viimastel nädalatel hoogsalt langenud ka Reformierakonna toetus, mis on 16,3 protsenti. See on vaid 0,3 protsendipunkti kõrgem kui sotsiaaldemokraatide toetus, kes on viimasel ajal järjepidevalt oma positsioone parandanud.

Reform langenud Rõivase aja madalusse

«Nädalastes toetusnumbrites on sotside ja Reformierakonna toetusnumbrid isegi kergelt sotsiaaldemokraatide kasuks. Nii nõrgas positsioonis oli Reformierakond viimati Taavi Rõivase juhtimisel,» ütles Mölder.

«Oravate oluliselt nõrgem kandepind valijaskonnas, võrreldes nende valimistulemusega, sotsiaaldemokraatide tugevus ning Eesti 200 olematu avalik toetus muudavad olukorra tõenäoliselt väga keeruliseks ka uue valitsuse jaoks, mida asub juhtima Kristen Michal. Kui valitsusse kuuluvate erakondade toetus on ainult 35 protsenti, samas kui opositsioonierakondi toetab 56 protsenti valijaskonnast, tähendab see valitsusele suuresti vastutuult purjetamist, kuna on keeruline leida oma poliitikatele valijaskonna selge enamuse toetust,» märkis Mölder.

Keskerakonna reiting paistab tema sõnul stabiliseerunud ning Parempoolsete toetusnumbrid jäävad suhteliselt stabiilselt valimiskünnise kohale. Eesti 200 toetus on viimastel nädalatel aga kiires languses ning kukkunud 3,1 protsendi tasemele.

«Nädalased toetusnumbrid annavad alust oletada, et see langus on pidurdumas. Erakonnal seisab ees väga raske teekond tagasi valimiskünnise kohale, mis eeldab mitte ainult juhi vahetust, vaid ka oma määrdunud kuvandi puhtaks pesemist ja värskendamist,» kommenteeris Mölder Eesti 200 seisu.