Lukas: keskkoole jääb vähemaks niikuinii

Koolitund sülearvutitega Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Pildil haridusminister Tõnis Lukas ja emakeele õpetaja Inga Laidna. Foto: Mihkel Maripuu

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul väheneb keskkoolide arv Eestis järgmise nelja aastaga niikuinii, sest õpilasi on vähem ja nad liiguvad rohkem linnadesse.

Lukas selgitas, et praegune koolivõrk on üles ehitatud ajal, kui sündimus oli kuni 25 000 last aastas. Praeguseks on sündimus tõusnud tagasi 17 000 lapse piirimaile, varsti keskkooli jõudev põlvkond aga pärineb aastatest, kus sündis vaid 12 000 last.

«Praegune põlvkond jõuab keskkooli alles 16 aasta pärast ning kindlasti pole õigustatud, et seni hoitakse õpetajaid ja koole nende jaoks ooteseisundis,» rääkis Lukas.

Lukase sõnul tuleks hakata aastal 2012 õpilaste vähesuse tõttu keskkoole sulgema niikuinii, haridusministeerium tahab uue keskkooli- ja gümnaasiumiseadusega pakkuda sellele protsessile raamistikku.

«Näiteks Käina vallavanem on nõustunud selega, et tulevikus on Hiiumaal ainult üks gümnaasium, ma usun, et ka teised valla- ja koolijuhid mõistavad seda,» märkis Lukas ja lisas, et koolid jäävad maale siiski alles, sest uue seaduse üks eesmärk on tugevdada põhikoolide võrku, et põhiharidust saaksid õpilased võimalikult kodu lähedal omandada.

Jaak Alliku tänase mõtteavalduse peale, kus kutsuti üles säilitama maapiirkondades koole, kus antaks ka kutseõpet, ütles Lukas, et see pole päris realistlik, sest õpilasi jääb ikkagi vähemaks ja neile tasemel keskhariduse ja kutseõppe pakkumine pole ei kaadri ega sisseade mõttes realistlik.

Küll võib olla võimalik kohtades, kus on juba kutsekool ja keskkool, võimalik neid ühendades mõlemat säilitada, arvas Lukas ja tõi näitkes Antsla, Räpina ja Väike-Maarja.

Üldiselt on Alliku mõtted uue seaduse omadega suuresti kattuvad, nentis Lukas ning arvas, et rahvaliitlasele võiks seetõttu haridusuuenduse toetamise eest tänu avaldada.