Võitlus gümnaasiumi ellujäämise nimel toob luubi alla eesti laste hariduse kvaliteedi venekeelse enamusega koolides

Toila gümnaasium. Foto: Matti Kämärä

Advokaadibüroo Rask, mis taotleb Ida-Virumaa Toila lapsevanemate nimel kohtus, et Toila vallavolikogu tühistaks oma otsuse muuta alevikus kahe aasta pärast sealne kool gümnaasiumist põhikooliks, toob esitatud kaebuses ühe keskse argumendina välja, et keegi pole analüüsinud, mis moodi mõjutab see eesti õpilaste hariduse kvaliteeti, kui nad peavad kooliteed jätkama seal, kus enamiku kaasõppurite emakeel ei ole eesti keel.

Raski vandeadvokaat Villy Lopman, kes esindab veerandsada lapsevanemat, kelle pojad ja tütred õpivad Toila gümnaasiumis, ütles, et vastava analüüsi peaks eelnevalt tegema Eestis hariduse eest vastutav haridus- ja teadusministeerium, mis on koolivõrku optimeerides teinud Toila vallale investeerimisettepaneku, mille kohaselt saab vald Euroopa Liidust toetust uue põhikoolihoone ehitamiseks juhul, kui paneb kinni sealse gümnaasiumiosa.

Lopmani sõnul tähendab see, et haridusministeerium meelitab valda langetama sealsete laste haridusteed mõjutavaid otsuseid vallale pakutava rahaga, kuid pole välja selgitanud, mis jälje jätab see eesti lastele, kes peavad hakkama suure muukeelsete laste arvuga klassides oma õppetempot sättima vene emakeelega laste eesti keelest arusaamise järgi, ja ka vene lastele, kellel on raske püsida õppetempos, mis oleks seatud eestikeelsete laste järgi.