President Karis Vilniuses: Ukraina NATO liikmeks saamise protsess on pöördumatu

Eesti ja Leedu riigipea kohtumine Vilniuses. Foto: Leedu presidendi kantselei (Robertas Dačkus, Eitvydas Kinaitis)

Vilniuses visiidil viibiv president Alar Karis toonitas kohtumisel Leedu riigipea Gitanas Nausėdaga, et Ukraina NATO liikmesus ei ole läbiräägitav ning liikmeks saamise protsess on pöördumatu.

Riigipead kõnelesid kohtumisel tihedast kahepoolsest koostööst, julgeolekuolukorrast piirkonnas ning ettevalmistustest järgmisel nädalal toimuvaks NATO tippkohtumiseks.

Loetud päevade pärast Washingtonis toimuval NATO tippkohtumisel on president Karise sõnul kaks kõige olulisemat teemat: täielik, pikaajaline ja tõhus toetus Ukrainale tema iseseisvussõjas ja ka pärast seda ning NATO üha tugevam kaitsevõimekus ja valmisolek Venemaa ohuga silmitsi seista. «Allianss peab saatma tugeva sõnumi, et NATO on Ukrainale toeks nii kaua kui vaja,» lausus Eesti riigipea. «Ukraina NATO liikmesus ei ole läbiräägitav, liikmeks saamise protsess on pöördumatu,» lisas ta.

President Karise sõnul on ajalugu õpetanud, et agressoreid tuleb vastutusele võtta, mitte nendega lepitust otsida. Pealesurutud tee rahuni saab olla vaid ajutine. Kui Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ei austata, siis toob see tulevikus kaasa uusi ja suuremaid sõdu. Venemaa ja teised agressorid saavad sellest vaid julgust, et uuesti rünnata,» sõnas Eesti riigipea.

«Seetõttu on praegu ainus töötav strateegia toetada Ukrainat nii palju kui võimalik. NATO on suutnud edukalt murda varasemaid kõhklusi seoses militaarabiga Ukrainale. Edasisele abistamisele ei tohiks piire seada,» sõnas president Karis. Ta lisas, et Eesti on seadnud eesmärgiks anda vähemalt 0,25 protsenti oma SKTst Ukraina toetamiseks.

Eesti riigipea sõnul on selge, et Venemaa jääb NATO-le väga pikaks ajaks kõige tõsisemaks sõjaliseks ohuks. «Venemaa on järgmisel kümnendil vaenulikum kui eelmisel. NATO peab selleks valmis olema. Selleks on NATO-l head kollektiivkaitseplaanid olemas, mis tuleb täita vajalike jõudude ja relvasüsteemidega,» lausus president Karis. Ta lisas, et eelnev nõuab alliansilt suuremaid kaitsekulutusi, sest on üha selgem, et 2 protsenti iga liitlase SKTst ei pruugi enam olla piisav. «Peame arutama kaitsekulutuste ambitsiooni tõstmist 2,5 või 3 protsendini.»

Vabariigi President pidas oluliseks ka NATO õhukaitse tugevdamist. «Eesti on valmis võtma vastu täiendavaid liitlaste hävitajaid ja õhutõrjesüsteeme rotatsiooni korras, nagu lepiti kokku möödunud aastal NATO tippkohtumisel Vilniuses.»