Riik soovib lõpuks keelata ebaseaduslikud koosolekud

Meeleavaldus Palestiina laste toetuseks 1. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul. Dialoogipolitseinike roll on suhelda rahvarohketele kogunemistele tulnud inimestega ning maandada sedasi võimalikke arusaamatusi ja konflikte. Foto: Madis Veltman

Justiitsministeeriumi kavatsus muuta korrakaitseseaduses norme, mis käsitlevad avalike koosolekute pidamist, ei tähenda kruvide kinnikeeramist, vaid on tingitud soovist kõrvaldada seadusest tehniline praak, ütles ministeeriumi juhtivametnik Illimar Pärnamägi.

Neist vähestest meediakajastustest, mis vaatlevad justiits- ja siseministeeriumi ühiselt esitatud ideid korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses, on jäänud kõlama, et riik soovib anda politseile õiguse keelata koosolekuid juba ennetavalt, kui politsei hinnangul võiks tekkida oht, et seal juhtub midagi, mis võib minna seadustega vastuollu.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Pärnamägi lausus, et tallegi paistab Eesti Rahvusringhäälingu lugudest soov näidata seda teemat võtmes, justkui tahaks riik minna seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsusega inimeste põhiõiguste, sh sõna-, arvamus- ja koosoleku pidamise vabaduse piiramise teed. «Hirmul on suured silmad,» sõnas ta.