Eesti tõhustab järelevalvet sanktsioonikaupade liikumise üle

Luhamaa piiripunkt. Foto: Kristjan Teedema

Valitsus arutas neljapäeval kaubavahetust Eesti ja Vene Föderatsiooni piiril ning otsustas tõhustada järelevalvet sanktsioonide all olevate kaupade liikumise üle.

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul toimub piiril, hoolimata piirangutest, sanktsioonidest möödahiilimise katseid ning uue Euroopa Liidu sanktsioonipaketiga on riskid veelgi kasvanud.

«Peame olema kindlad, et üle meie piiri liikuv kaup ei kuuluks Euroopa Liidu sanktsioonide alla,» ütles ta. «Tänase riskipõhise kontrolli asendamisel täieliku kauba ja veokite läbivaatusega saame suurema kindluse, et üle Eesti piiri ei pääse kaubad, mis toidaks Vene Föderatsiooni sõjamasinat.»

Kallas lisas, et Eesti jätkab läbirääkimisi Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, et piiridel kehtiksid ühised nõuded ja protseduurid.

Valitsus andis rahandusministeeriumile koostöös siseministeeriumi ja teiste asutustega ülesande valmistada ette tegevuskava täieliku tollikontrolli sisseviimiseks Euroopa Liidu välispiiril, Eestist väljamineval suunal.

Kõikide Euroopa Liidu sanktsioonide all olevate kaupade transiit läbi Vene Föderatsiooni ei ole keelatud ning maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel viiakse läbi Vene Föderatsiooni kolmandatesse riikidesse sanktsioonide all olevaid kaupu, mille kohalejõudmises ei saa olla kindlad ja on kahtlus, et osa kaupadest võivad jääda Vene Föderatsiooni.

Kehtivatest Euroopa Liidu tollieeskirjadest lähtuvalt teeb MTA praegu välispiiril riskipõhist kaupade kontrolli – kõik tollidokumendid läbivad automaatse riskianalüüsi, kahtluste korral tehakse täiendavalt põhjalikum dokumentide kontroll ja füüsiline kontroll sisemaal või välispiiril.