JÄRELVAADATAV ⟩ Kaitseväe luurekeskuse ülem andis ülevaate julgeolekuolukorrast

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg andis täna kaitseministeeriumis toimuval pressikonverentsil ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest.

«Lahingutegevus Ukrainas jätkub kogu rinde ulatuses, Vene Föderatsiooni relvajõudude rünnakute intensiivsus on tõusnud. Kohati isegi kuni 190 rünnakuni ööpäevas, nädalas on see keskmiselt 150 rünnakut ööpäevas,» rääkis Ants Kiviselg.

Ta lisas, et Venemaa on viimastel päevadel uuesti suurendanud oma pealetungisurvet, et hoida operatiivtasandi initsiatiivi ning saavutada lähiajale seatud eesmärke, kandes seejuures suuri kaotusi.

«Jõudude tasakaal ei võimalda Vene relvajõududel siiski otsustavat läbimurret üheski rindelõigus ning jätkub vaevaline kurnamissõda,» ütles Kiviselg.

Kolonel edastas, et lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski piirkonnas, kus Vene relvajõudude pealetung jätkub suure intensiivsusega. Peamine lahingutegevus on koondunud jätkuvalt Pokrovski ründesuunal Otšertõne ja Toretski piirkonda ning Tšassiv Jari ümbrusesse.

«Selle kaugem eesmärk on hõivata Donetski oblast kogu oblasti piirides,» tähendas Kiviselg.

Venemaal on õnnestunud enda kontrollitavat territooriumit väikeste taktikaliste edenemistega laiendada Otšertõne piirkonnas.

«Negatiivse arenguna on vastane avanud Toretski ründesuuna, kus lõuna poolt tehtud taktikaline läbimurre on jõudnud Niu-Jorki suunale. Samuti toimub ründetegevus Šumõst, eesmärgiga Toretski linn isoleerida,» edastas Kiviselg.

Vene Föderatsiooni relvajõududel on õnnestunud laiendada oma kohalolu Tšassiv Jari idapoolses osa. Venemaa tugevdab jätkuvalt oma Donetski suuna grupeeringut ning üritab piirkonnas saavutatud edu laiendada.

«Siiski on Vene vägede kasutatavad reservid otsakorral ning raskuspunktide loomiseks tuleb paigutada ümber väekoondisi teistelt rindelõikudelt. «See loob omakorda Ukrainale võimalusi vasturünnakute sooritamiseks,» lausus Kiviselg.

Kõrgest ründesurvest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus püsinud efektiivsena ja üritatakse taastada oma initsiatiivi vasturünnakutega. «Ukraina jätkab vasturünnakuid Harkivi-suunal Vovtšanskis ning Lõmani-suunal Ternõs, kus vastane on sunnitud taganema.»

Teistes rindelõikudes ei ole viimasel nädalal märkimisväärseid muudatusi toimunud.

Vene Föderatsiooni relvajõud on jätkanud nii kaudtulelööke piirialadel kui ka tiibrakettide ja suure ulatusega ründedroonide süvalööke Ukraina suuremate asulate ja lennuväljade pihta. «Üheks eesmärgiks on kahjustada lennuväljasid ja sealseid taristuid, et edasi lükata F16 saabumist ja kasutuselevõttu Ukrainas,» rääkis Kiviselg. 

Ukraina on omalt poolt jätkanud süsteemseid süvalööke, hävitades eelhoiatuse ja õhutõrjega seotud objekte Krimmis ning Venemaa territooriumil.

Pressikonverents algas kell 13 ning seda oli võimalik vaadata videona Postimehe vahendusel.