IRL ja sotsid mäletavad politseinike palgakärpe suurust erinevalt

Foto: Lennart Riki montaaž

Kui sotside teada leppisid koalitsioonierakonnad kolmapäeva öösel kokku politseinike palga kärpimises 10 protsendi asemel 6 võrra, siis IRL ei tea sellest midagi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Randel Länts ütles Postimees.ee'le, et nn krokodillide koosolekul lepiti kokku, et päästeametnike ja politseinike palgafondi kärbitakse vähem kui teiste riigiteenistujate oma.

Kui üldine kärbe pidi olema 10 protsenti - lisaks juba varem kõrvale pandud 3 protsendile veel 7 protsenti -, siis tema sõnul leppisid võimuerakonnad kokku erandis, kus siseturvalisuse tagajate kärbe saab olema vaid 3+3 protsenti.

Tema sõnul aitaks see muuhulgas ära hoida päästeametnike ja politseinike koondamist, mis ei ole majandusraskuste toel kasvava kuritegevuse tõttu mõeldav.

IRL pole kuulnud

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Margus Tsahkna ütles seevastu Postimees.ee'le, et pole taolisest kokkuleppest midagi kuulnud.

«Jutt on äärmiselt kahetsusväärne. Sotsid üritavad vastandada teineteisele õpetajate palku ning pääste- ja politseitöötajate palku,» ütles Tsahkna.

Tänane Postimees kirjutab, et teise eelarve valukoha, õpetajate 7-protsendise palgalanguse vastu võitlevad kõige teravamalt just IRLi liider Mart Laar ja tema parteikaaslasest haridusminister Tõnis Lukas.

Politseinikele veelgi väiksem kärbe

Läntsi sõnul peavad sotsiaaldemokraadid õiglaseks, et kui IRL nõuab juba saavutatud kolmapäevaöise kokkuleppe järel õpetajatele erandi tegemist, peaks ka päästetöötajate-politseinike 3+3 protsenti ümber vaatama ning seda selles suunas, et 6 kärpeprotsendist jääks järgi üksnes see 3, milles sai kokku lepitud juba eelmisel aastal.

Tsahkna ei kiitnud heaks õpetajate ja politseinike-päästjate vastandamist, märkides, et igale koalitsioonierakonnale on kõigi eelmainitute palgad väga olulised.

«Praegu käivadki valitsuskabineti tasemel läbirääkimised, mille eesmärk on teha kärbe, aga selle käigus võimalikult vähe kahjustada nende heaolu.»

Kommenteerides sotsiaaldemokraatide teematõstatust, leidis Tsahkna, et see võib seada ohtu kogu plaanitava eelarvekärpe. «Iga selline avaldus vähendab võimalust selle kokkuleppe saavutamiseks.»

Länts on öelnud Postimehele, et puuduolevad summad võiks leida näiteks kaitsekulutuste vähendamise arvelt.

Koalitsiooni kolmanda osapoole esindaja, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ütles Postimees.ee'le, et ei soovi vaidlus üksikasju kommenteerida ning soovitab partneritel lahendada oma erimeelsused läbirääkimiste laua taga, mitte avalikkuses.

Tema sõnul on nii võimalik ka rutem kogu kärpes üksmeelele jõuda.

Homme uuele katsele

Eile õhtul kärpekroonide ministeeriumide kaupa lahtikirjutamisega pooleli jäänud valitsuskabinet koguneb taas homme hommikul kell 9.

Kui kokkuleppele jõutakse, on plaan võtta negatiivne lisaeelarve vastu kolmapäeval, 18. veebruaril.

Kohe antaks eelnõu üle riigikogule, et see saaks seda juba kaks päeva hiljem ehk reedel, 20. veebruaril menetlema hakata.

Koalitsioonipoliitikud on rääkinud mõttest, et valitsus seob lisaeelarve ja sellega seotud seadusemuudatuste eelnõud usaldusküsimusega, mis annabki võimaluse neid kiirkorras ehk juba kaks päeva hiljem menetlema asuda.

Kiire on aga koalitsioonil seetõttu, et kui veebruari jooksul kärpes kokku ei lepita, võib näiteks pensionitõus üldse olemata jääda.