Ministeerium ei näinud mitu korda järjest linnapea valimises vastuolu (4)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
4. juuli 2024, 13:32
:format(webp)/nginx/o/2024/04/14/16004392t1h50bc.jpg)
Justiitsministeeriumi hinnangul ei rikkunud Tallinna volikogu aprillis ühel ja samal istungil alles kolmandal katsel Jevgeni Ossinovski Tallinna linnapeaks valimisel linna põhimäärust.
Tallinna põhimäärus sätestab, et kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil.
Tallinna põhimäärusega polnud vastuolu
Justiitsministeeriumi hinnangul ei tulene linna põhimäärusest, et volikogu saaks samal istungil uue hääletuse läbiviimise otsustada vaid ühe korra. «Seega ei olnud volikogu istungil kolmanda hääletuse läbiviimine Tallinna põhimäärusega vastuolus,» ütles justiitsministeeriumi nõunik Glen Roosaar.
Mis puudutab hääletamise salajasuse väidetavat rikkumist, siis leidis justiitsministeerium, et kui hääletussedelite kontrollimist võimaldaval viisil märgistamist võib hiljem olla võimalik tuvastada, siis teisi viise volikogu liikme valimisvabaduse rikkumiseks võib olla keerulisem tuvastada. «Näiteks on keeruline hinnata, kas linnapea valimise hääletuselt puudunud fraktsioonide liikmed jätsid hääletusel osalemata küll kokkulepitult, aga siiski omal vabal soovil, või avaldati neile selleks ebasobivat survet,» tõdes Roosaar.
Olulised on korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine
Justiitsministeerium rõhutas, et kuigi korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on ühiskonnas alati tähtsal kohal, on need eriti olulised volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena.
«Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest tulenev enesekorraldusõigus. Seega on volikogul võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, milliste meetmete abil edaspidi tagada volikogus läbi viidavate isikuvalimiste õiguspärasus,» lisas Roosaar.
Keskerakond polnud rahul Tallinna volikogus linnapea valimistel toimunuga
Tallinna volikogu Keskerakonna fraktsioon pöördus Tallinna linnapea valimisel aprillis aset leidnud võimaliku salajasuse põhimõtte rikkumise pärast 19. aprillil vabariigi valimiskomisjoni poole. Kuna küsimus ei kuulunud valimiskomisjoni pädevusse, saatis valimiskomisjon pöördumise edasi justiitsministeeriumile.
Keskerakonna fraktsioon mainis pöördumises, et Tallinna linnapea valimisel rikuti valimiste salajasuse põhimõtet. Samuti väitis Keskerakond, et vähemalt osa linnavolinike suhtes oli rakendatud survet, see tähendab kohustust oma täidetud hääletussedelit pildistada ja siis kontrollimiseks esitada. Veel lisas Keskerakond pöördumises, et enne kolmandat hääletusvooru oli igale hääletusel osalenud fraktsioonile antud suunis, kuidas oma sedeleid märgistada.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei tulene linna põhimäärusest, et volikogu saaks samal istungil uue hääletuse läbiviimise otsustada vaid ühe korra.
Pöördumisele lisatud fotodelt hääletuse sedelitest nähtus, et peaaegu kõikidel sedelitel on märgistus tehtud väikselt lahtri nurka. Seejuures paistis sedeli lahtri igas nurgas olevate märgistuste arv üsna täpselt kokku langevat hääletamisest osa võtnud fraktsioonide suurustega. Samuti oli pöördumisele lisatud tõendeid sellest, et volikogu liikmed pildistasid oma hääletussedeleid, ning viidatud volikogu liikmete kommentaaridele sedeli pildistamise põhjuste kohta.
Keskerakond avaldas pöördumises ka kahtlust, kas Tallinna põhimäärus võimaldab samal istungil isikuvalimisi läbi viia ka rohkem kui kaks korda.
Tallinna linnapea valimine
Tallinna volikogu valis 14. aprillil linnapeaks Jevgeni Ossinovski. Linnapea valimiseks viis volikogu läbi kolm vooru, kuna esimeses ja teises voorus ei saanud Ossinovski vajalikku häälteenamust ehk 40 poolthäält. Esimeses hääletusvoorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest 38 olid poolthääled ja kaks kehtetud sedelid. Teises voorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest poolthääli 39 ja üks kehtetu sedel. Kolmandas voorus oli kastis 41 sedelit ja kokku sai Ossinovski 41 poolthäält.