Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kaja Kallas oma viimasel valitsuse pressikonverentsil: «Ärge siis mind kurja sõnaga liiga palju meenutage.» (19)

Kaja Kallas
Kaja Kallas Foto: Tairo Lutter

«Peaministriamet pole meelakkumine, aga ega keegi sellelt kohalt ka suure rõõmuga ei lahku, ikka on kurb ka,» tunnistas peaminister Kaja Kallas täna valitsuse pressikonverentsil, mis jääb Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametiks valmistuvale Kallasele ilmselt viimaseks. 

«Mul on tõenäoliselt viimane pressikonverents. Teen mõned kokkuvõtted,» ütles Kallas ja lisas, et on olnud peaminister üle tuhande päeva ja umbes kümme päeva on veel minna. 

Peaministri ametiajale tagasi vaadates meenutas Kallas erinevaid kriise. «Astusin valitsusjuhi ametisse 26. jaanuaril 2021, kui Covidi epideemia alles keris tuure üles, ja oli päris karm,» sõnas Kallas. Veel nimetas ta väljakutsetena energiakriisi, majanduskriisi ja sõda. «Mõni neist kriisidest, näiteks Covid, tundub praeguseks juba päris kauge aeg, kuid mitmed kestavad veel edasi,» sõnas Kallas.

«Kui mina Stenbocki majja jõudsin, olid reservid juba kadunud.»

Kaja Kallas

Majanduslanguse kohta ütles ta, et see näitab praeguseks taandumise märke, aga kriis on olnud siiski väga pikk.

«Kui mina Stenbocki majja jõudsin, olid reservid juba kadunud. Õppetund tulevikuks on see, et mil iganes näete poliitikuid jagamas katteta lubadusi, siis tõstke häält, küsige,» soovitas Kallas.

Tema juhitud valitsuste kõige olulisemate teemadena tõi Kallas välja Eesti julgeoleku kindlustamise, seda nii otsese kaitsevõime tõstmise kui ka energiajulgeoleku tagamise kaudu. 

«Oleme olnud ühed aktiivseimad Ukraina toetajad nii sõnas kui ka tegudes, mis on samuti meie oma julgeolekutaset tõstnud,» jätkas Kallas, kes viitas sellele, et meie kaitseplaanid on NATOs saanud hoopis teise tähenduse. «Viimase kahe aasta jooksul oleme investeerinud rohkem kaitsemoona soetamisse kui eelmised valitsused 30 aasta jooksul,» sõnas peaminister.

Lõpp vingumisele ja vindumisele

Kallas nimetas saavutustena ka eestikeelsele haridusele üleminekut ja abieluvõrdsuse kehtestamise teemat. «Olen uhke selle üle, et Eesti otsustas pärast 30 aastat üle minna eestikeelsele haridusele. See protsess ei ole loomulikult lõpule viidud.»

Kallas lausus, et abieluvõrdsus, mida koos partneritega sai tehtud, on tema jaoks oluline asi. «Aastaid vingumist ja vindumist sai lõpu.»

Kallas ütles, et viimased kolm aastat on majandus olnud murelaps ning seda kriisi on võimendanud ka majanduslangused Soomes ja Rootsis. «Muude riikide mured on kindlasti meie raskusi suurendanud, aga õppida on sellest kõigil,» tähendas Kallas. 

Peaminister nentis, et nüüd peaksid ettevõtjad vaatama muu hulgas uute turgude poole. «Samuti on majanduses oluline korras riigi rahandus,» lausus Kallas, kes rõhutas, et valitsusjuhi kohustusi üle võttes said nad kohe «päranduseks» eelarve, mis oli kümne protsendiga miinuses.

Kallas tänas kõiki koalitsioonipartnereid, nii praeguseid sotsiaaldemokraate ja Eesti 200, kui ka varasemaid, Isamaad ja Keskerakonda. «Eks on olnud paremaid ja halvemaid aegu, kuid kõik oleme tahtnud teha Eesti jaoks parimat ning nendes hulludes oludes oleme hästi hakkama saanud. Ärge siis kurja sõnaga liiga palju meenutage.» 

Tagasi üles