Valitsus hakkab 50-miljonilise mahuga kaitsetööstusfondi investeerima

Valitsus andis rohelise tule 50-miljonilise mahuga kaitsetööstusfondi käivitamiseks. Foto: Arvo Meeks

Valitsus volitas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalot SmartCapi juurde loodava kaitsetööstuse fondi osakute märkimiseks ehk 50 miljoni euro investeerimiseks kaitsetööstuse fondi.

Fond hakkab investeerima otse ja erafondide kaudu kaitsetööstuse või ka kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse.

«50-miljonilise mahuga fond on oluline samm edasi Eesti julgeoleku tugevdamisel, ühtlasi aitab see elavdada meie majandust,» ütles peaminister Kaja Kallas. «Eestis on väga kõrgelt arenenud tehnoloogiasektor, mille võimsuse kasutamiseks riikliku julgeoleku suurendamisel on turutõrge. Riigil on siin võimalik oma seemnerahaga appi tulla. Fondi toel saavad Eesti kaitsetööstusettevõtted võimaluse arendada ja turule tuua innovaatilisi tooteid. Lisaks Eesti julgeoleku tugevdamisele tähendab fondi loomine kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist ja Eesti juba praegu silmapaistva tehnoloogiasektori jõudsamat arengut,» lausus Kallas.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas täna valitsusele fondi investeerimisstrateegiat. «Riikliku investeerimisfondi fookuses on lisaks kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisele surmavate kõrgtehnoloogiliste lahenduste ja toodete arendamine, mis eristab loodavat fondi meie naaberriikide kaitsetööstusele suunatud fondidest. Fond investeerib nii otse ettevõtetesse kui ka turul tegutsevatesse fondidesse. Fondi investeeringute eesmärk on tuua kapitaliturule uusi kahese kasutusega tehnoloogiatele spetsialiseerunud investeerimisfonde,» ütles Riisalo. «Fondi esialgne maht on 50 miljonit eurot, mida saab vajaduse korral suurendada.»

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on kaitseministeerium aastaid pannud õla alla kõrgtehnoloogilisele ja eksporditurgudel konkurentsivõimelisele kaitsetööstuse arendamisele. «Hea meel on näha, et Eesti kaitsetööstussektor on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud. Suur huvi uute tehnoloogiate arendamise vastu on kaitsetööstuses ka tsiviilettevõtete seas. Kaitseministeeriumi strateegiline huvi on luua hea keskkond eelkõige relvasüsteemide ja laskemoona arendajatele. Need ettevõtted vajavad nii finantsilist kui tootearenduslikku tuge. Kaitseministeeriumi valitsemisala saab pakkuda ekspertiisi ja testimisvõimalusi, mis aitavad toodetel saada küpsemaks ja valideerida nende kasutamist sõjaväljal,» lisas Pevkur.

Fond on suunatud eelkõige Eestis registreeritud või siin olulist äri tegevatele ettevõtetele, kes toodavad ja arendavad sõjalise kasutusega või kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid, mis panustavad NATO riikide julgeolekusse ja riigikaitsesse. Fondi kaudu tehakse nii riskikapitali investeeringuid innovaatiliste varajase faasi tehnoloogiaettevõtete rahastamiseks kui ka erakapitali investeeringuid traditsioonilise majanduse kasvufaasi ettevõtete rahastamiseks, mis panustavad fondi laiemasse eesmärki suurendada kaitsetööstuse ettevõtete teadusmahukust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Fond on tähtajatu ning tagasilaekuvad vahendid reinvesteeritakse.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on fondi üks olulisi eesmärke koostöö ettevõtete ja riigi vahel. «Seetõttu peab fondist toetatavate projektide valikul arvestama ja otsima võimalusi arendatavate tehnoloogiate või prototüüpide testimiseks muu hulgas ka siseministeeriumi haldusalas. Tulime hiljuti välja algatusega rajada Euroopa Liidu idapiirile droonimüür, mille ka meie naabrid kohe heaks kiitsid. Loodavas kaitsetööstuse fondis näen head võimalust, kuidas meie oma ettevõtted saaksid droonimüüri panustades kasutada oma maailmatasemel teadmisi Eesti ja kogu vaba demokraatia julgeoleku tagamisel. See tähendab, et meil on vajadus, meil on inimesed, kes oskavad ja nüüd saame tänu fondile ka vahendeid, millega plaanitavale hoogu anda,» lisas Läänemets.

Kaitsetööstust eristab teistest innovaatilisi tehnoloogiaid arendavatest tööstusharudest tihe julgeolekualane koostöö riigi ja ettevõtete vahel ning mõlemale seatud kõrgendatud nõuded, näiteks erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja turvanõuded. Samuti on kaitsetööstuse arendamine väga kapitali- ja ajamahukas, kuna tegemist on sageli teadusmahukate tehnoloogiate kasutamisega ning füüsiliste toodete tootmisega.

Pärast esimesi tehnoloogia arendustöid ja finantseeringut ei ole tehnoloogia enamasti veel turuküps, aga rahastust turuküpsesse faasi ning maksvate klientideni ja käibeni jõudmiseks ei pruugi kapitaliturult leida, seetõttu on oluline pakkuda ettevõtetele ka riiklikke omakapitaliinstrumente ning julgustada sellega ka erainvestoreid kaitsetööstusesse investeerima, jagades nendega riske.

Valitsus tutvus täna kaitsetööstuse fondi investeerimisstrateegia ja tehnilise lahendusega ning tegi otsuse fondi osakute märkimiseks 50 miljoni euro ulatuses. Selle aasta sügisel korraldab SmartCap investeerimisstrateegia ja tingimuste täpsustamiseks turuosalistega konsultatsiooni. Selle aasta jooksul viiakse lõpule ka fondi asutamine ja osakute märkimine, et avada fondi rahastusvõimalused kaitsetööstuse turuosalistele hiljemalt neljandas kvartalis.