/nginx/o/2012/03/28/1029746t1h2049.jpg)
Tugevate maakonnagümnaasiumite loomine on vajalik selleks, et peatada koolide tasemeerinevuste süvenemine, ütles Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis täna Eesti Koostöö Kogu korraldatud haridusfoorumil «Koolivõrk korras: kuidas edasi?».
Asekantsleri sõnul on Eesti laste tulemused rahvusvahelises PISA uuringus küll üsna head, kuid 2006 ja 2009 aasta tulemusi võrreldes ilmneb, et põhikoolide tasemeerinevused süvenevad ja kasvanud on madala sooritusega õpilaste arv. Koolivõrgu korrastamine aitaks seda peatada.
«Selle peatamiseks tuleks luua igasse maakonnakeskusse selline õppekeskkond, mis oleks võrreldav Tallinna ja Tartu akadeemiliste õppekeskustega.» Hea võimalus selleks on ühtselt tugeva tasemega gümnaasiumite koondumine.
Seda soosib ka perekondade käitumine laste koolide valikul. «Poliitikutena räägime, kui oluline on koolide jäämine küladesse, aga oma lapsi õpetame millegipärast ikkagi linnas» tõi Küttis näite.
Asekantsleri sõnul on Eestis 26 gümnaasiumi, kus õpib alla 30 lapse, 31 kuni 60 õpilast õpib aga 48 gümnaasiumis. Koolivõrgu korrastamise tulemuseks peab olema see, et gümnaasiumidesse jääb alles kriitiline mass õpilasi, et toimuks mõistlik õppetegevus.
«Koolivõrk ei ole ühegi poliitilise jõu kiiks. Kõige tähtsam on tagada õppekvaliteedi tõus,» leidis Küttis.