Kristina Kallas: uue valitsuse peamine ülesanne on majanduse kriisist väljaviimine

Kristina Kallas Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics

Eesti 200 juhiks pürgiva Kristina Kallas sõnul peab uue valitsuse peamine ambitsioon olema Eesti majanduse konkurentsivõime viimine uuele tasemele. 

Kristina Kallase hinnangul peab olema uue moodustatava valitsuse peamine fookus majanduse kriisist väljajuhatamisel ja uuele tasemele viimise toetamisel. Kallas sõnas, et Eesti jõuab rikaste riikide gruppi ja praegusest majanduskriisist väljumisel õigeid otsuseid tehes on meil võimalus ennast järgmise majanduskasvu kümnendiga ka rikaste riikide klubisse viia, aga selleks peab Eesti SKP järgmise kümnendiga kahekordistuma. Tema hinnangul on see ambitsioonikas, aga realistlik plaan, mis peab olema valitsuse tegevuse peamine fookus.

«Eesti konkurentsieelised ei ole enam naabritest odavam kvalifitseeritud tööjõud ega madalam hinnatase toormel ja sisendhindadel. Eesti konkurentsivõime tagavad haritud ja kvalifitseeritud tööjõud, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, vähem ebavajalikke regulatsioone, eksport ja roheline, mitmekesine majanduskeskkond. Valitsuse rõhk peab olema ettevõtluskeskkonna stabiilsusel, maksupoliitika peab olema pikalt ette teada ja senine etteaimamatus peab lõppema.»

Kallas lisas, et sama oluline on jõuliste sammudega bürokraatia vähendamine, investeeringute pika plaani paika panemine ja tööjõu kättesaadavuse probleemi lahendamine julgete sammudega.

Kallas esitas kolm peamist tegevust, mille eest Eesti 200 uues valitsuses seisab, mis on vajalikud majanduse konkurentsivõime toetamiseks.

Esiteks, majandusplaani elluviimine. Eesti 200 jaoks on tähtis majandusambitsioonis kokkuleppimine ja selgete tegevuste käima lükkamine juba lähima poole aasta jooksul. See tähendab riigile olulistele investeeringutele rohelise koridori loomine – lubade kiirem menetlus paralleelmenetluste ja lühendatud tähtaegade abil. See tähendab suurinvesteeringute toetusmeetme ambitsiooni tõstmist. Riikidevaheline konkurents strateegiliste ettevõtlusinvesteeringute nimel on kasvavas trendis ning riigid võistlevad suuremahuliste ja teadusmahukate ettevõtete endale meelitamise eest. Paindlikud ja kiiresti rakendatavad toetusmeetmed on saanud selleks tööriistaks, millega endale sisse osta kõrget lisandväärtust loov ettevõtlus. Suuremahuliste investeeringute toetusmeedet tuleb mitmekordistada, tema mahuks planeerida ligikaudu 160 miljonit eurot ning seada eesmärgiks kuni 8 suuremahulise üle 100-miljonilise investeeringu tulemist Eestisse. Iga 200 milj euro suurune suurinvesteering, mille me sellisel moel Eestisse meelitame, toob maksutuluna riigile minimaalselt 80 milj eurot. Majanduse konkurentsivõime saavutamiseks on oluline luua teadus- ja arendustegevuse finantsstiimulid (maksuerisused) ettevõtetele ning soodsamad tingimused ka tehnoloogiamahukatele investeeringutele. Kõige selle juures on oluline tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, mis Eesti 200 nägemuses on ka rändekvoodi juurde muutuvosa loomine inseneeria ja tehnoloogiamahuka valdkonna oskustööjõule.

Teiseks, parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika. Pikki aastaid hariduses lahendamata sõlmküsimused tuleb reformidega lõpuni viia. Õppimiskohustuse kehtestamine keskhariduse või kutsehariduse omandamiseni toob järgmistel kümnenditel tööturule igal aastal ligi 1400 noort, kellel on kvalifikatsioon. Investeerida tuleb kutsehariduse reformi nii rakendusgümnaasiumi eralade loomiseks kui kutsevalikutes inseneeria, IT- ja tervishoiu valdkonna uute kutsete lisamisega. Eestikeelsele õppele üleminek tuleb planeeritud mahus läbi viia, sest see lahendab aastakümnete probleemi, kus venekeelse põhikooli lõpetajad jõuavad ilma kvalifikatsiooniga töötajaskonna hulka suuremas hulgas. See on Eesti raisatud inimpotentsiaal.

Kolmandaks, majanduse konkurentsivõime üks alustala on jätkusuutlik riigi rahandus. Viimase kümnendiga on tehtud kuluotsuseid, jättes tegemata kõik tuluotsused. See on olnud populistlike valitsuste paraad, mis praeguses majanduskriisis ja julgeolekukriisis on viinud meid väga sügavasse riigi rahanduse kriisi. Meil on kulusid 2,2 miljardit rohkem kui tulusid ja kulude kasvutempo ületab tulude tempo. Riigi rahanduse kordategemine tähendab äärmiselt ebapopulaarseid kärpeotsuseid mahtudes, mis on kolm korda suuremad kõigist kärbetest, mis on seni tehtud. See tähendab ka ebapopulaarseid maksude tõstmise otsuseid. Valitsus võttis vastu olulise otsuse riigieelarve reeglite karmistamise osas, kus me seadsime Eesti riigivõla ülempiiriks 30 protsenti. Me oleme praeguse trendiga liikumas sellest üle juba 2028. aastal. Eesti riigi krediidireiting langeb ja sellega ka meie majanduse konkurentsivõime. Loodav valitsus ja selle juht lähevad Eesti ajalikku sellega, kas nad suudavad viia Eesti riigi rahanduse tagasi jätkusuutlikule rajale või kihutame võlakriisi.

Kallas toob välja, et riigieelarve kordategemine tähendab ka digiriiki investeerimist, sest personaalne riik hoiab pikas plaanis kontrolli all meie kulud ja samal ajal tagab vajaliku toe Eesti inimestele. «Me peame üle minema vajaduspõhistele toetustele ja seadma toetustele ka madalamad laed. Eestil on erakordne võimalus esimese riigina maailmas luua parimate teenustega jätkusuutlik riik, mis rakendab nutikalt andmeid ja tehnoloogiat. Kõik need otsused on ette valmistatud, need vajavad otsustamist ja juhtimist. Selle eest Eesti 200 valitsuses seisab.»