FOTOD ⟩ Lehtme vangerdas oma hinnalise maja kindlatesse kätesse

Johanna-Maria Lehtme vormistas endale kuulunud maja ema nimele. Foto: Tairo Lutter

Keskkriminaalpolitsei poolt raha väärkasutamises kahtlustatav MTÜ Slava Ukraini endine juht, Kiievis elav Johanna-Maria Lehtme kirjutas pärast Postimehe talviseid artikleid ja enne kahtlustuse saamist oma maja ema nimele.

Lehtmele kuulunud maja asub Viimsi poolsaarel vaevalt 250 meetrit mererannast. Samas külas merest ligikaudu sama kaugel asuvaid maju müüakse hetkel kv.ee kuulutuste järgi keskmiselt poole miljoniga, odavaim maja on müügis 325 000 euroga.

Kinnistusraamatu järgi kuulus maja algselt Lehtme vanaemale, ema Riina Sildose emale. Tõenäoliselt sai Lehtme maja vanaemalt kingituseks (geni.com andmeil suri vanaema 2019. aastal, maja on Lehtme nimele vormistatud juba 2018).

21. märtsil 2024 on jõudnud kinnistusraamatusse info, et maja omanik on nüüd Lehtme ema.

Miks Lehtme maja ema nimele kirjutas? Kas asi võib olla seotud sellega, et keskkriminaalpolitsei teatas tänavu 31. mail, et esitas MTÜ Slava Ukraini endisele juhile Lehtmele esialgse kahtlustuse seoses Ukraina heaks annetatud raha väidetava väärkasutamisega?

See Viimsi poolsaarel mereranna lähedal asuv maja kuulus enne Johanna-Maria Lehtmele, nüüd on maja omanikuks tema ema Riina Sildos. Foto: Mihkel Maripuu

«Ma ei soovi seda kommenteerida, ma ei soovi üldse ajakirjandusega suhelda,» vastas Riina Sildos küsimusele, miks maja nüüd tema nimel on.

Sama küsimus sai saadetud ka Lehtmele endale, kes Postimehe allikate sõnul elab alates Slava Ukraini rahaskandaali suureks paisumisest oma mehe Vitali juures Ukraina pealinnas Kiievis. Lehtme küsimusele ei reageerinud.

Maja sai emale loogilise põhjenduseta

Lehtme puhul ei õnnestunud tuvastada loogilist põhjendust maja ema nimele vormistamiseks. Juhul kui Lehtme on otsustanud mitte enam Eestisse naasta ja ema soovinuks ise tema majas elada, saanuks ema seda tõenäoliselt vabalt teha ka ilma omanikuks olemata. Loogiline variant olnuks ka maja väljaüürimine ja sellega tulu teenimine.

Hinnalisema vara kellegi teise nimele kirjutamine on rahalistesse pahandustesse sattunud isikute puhul vana nipp, pääsemaks kohtuasjade käigus tekkivatest võimalikest rahalistest nõuetest, mille tagamiseks võidakse arestida nii kinnis- kui vallasvara (näiteks autosid).

Lehtme on hüljanud ka oma Eesti ettevõtted

Lehtmel on äriregistris registreeritud kolm ettevõtet – internetimüügiga tegelev Sume Toys OÜ ning nõustamisteenuseid pakkuvad Shift Invest OÜ (kahasse ühe endise Slava Ukraini vabatahtlikuga) ja Mangonia OÜ.

Kõigil neil on majandusaasta aruanne esitamata, Sume Toys OÜl koguni kolm aastat jutti. Shift Invest OÜ on likvideerimisel. Mangonia OÜ on samas 2022. aastal deklareerinud tulu 11 675 euro eest.

Postimehele on vihjatud, et Lehtme võib olla loonud uued ettevõtted välismaale. Faktilist kinnitust selle kohta aga leida ei õnnestunud.

Postimehele on vihjatud, et Lehtme võib olla loonud uued ettevõtted välismaale. Faktilist kinnitust selle kohta aga leida ei õnnestunud.

Kriminaalasi ripub pea kohal nagu kirves

Lehtme vara kohale kerkis ohukirves seoses keskkriminaalpolitsei otsusega Lehtmele ikkagi kahtlustus esitada. Varem spekuleeriti avalikkuses ka sellega, et fookus jääb vaid tema Ukraina semudele eesotsas Hennadi Vaskiviga.

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles mais otsust kommenteerides, et Slava Ukrainit puudutavas kriminaalmenetluses käib jätkuvalt kohtueelne menetlus, mille eesmärk on välja selgitada, kas Slava Ukrainile annetatud raha on kasutatud sihtotstarbeliselt ja kas raha kasutamisel ei ole tekitatud MTÜ-le kahju.

Kuna kahtlustust puudutava aja jooksul on toimunud mitmeid tehinguid, siis on kõigi tehingute alusdokumentatsiooni analüüsimine ning selle pinnalt järelduste tegemine praegu veel pooleli.

Kuna kahtlustust puudutava aja jooksul on toimunud mitmeid tehinguid, siis on kõigi tehingute alusdokumentatsiooni analüüsimine ning selle pinnalt järelduste tegemine praegu veel pooleli. «Oleme saanud Ukraina poolelt ka suurel hulgal tähtsust omavaid dokumente, mille läbitöötamine eeldab kõigepealt nende tõlkimist, misjärel saame otsustada nende vajalikkuse üle. Seetõttu on tegemist aja- ja ressursimahuka menetlusega,» märkis Nurm.

«Seega lõplike menetlusotsuste tegemine pole veel võimalik ning samuti võib muutuda ka esialgu esitatud kahtlustus. Siinkohal rõhutab prokuratuur asjaolu, et kahtlustuse esitamine on menetluses kahtlustatava õiguste tagamiseks vajalik toiming, mida ei tohi võrdsustada isiku süüditunnistamisega,» rääkis Nurm.

Paralleelselt on alustanud menetlust ka Ukraina õiguskaitseasutused.

Riigiprokuratuur alustas mullu mais kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini tegevuse toetuseks kogutud raha kuritarvitamise kahtlust.

Seoses avalikkuse ette jõudnud annetuste kuritarvitamise kahtlusega astus Eesti 200 nimekirjas parlamenti valitud Lehtme mullu kevadel riigikogu liikme kohalt tagasi.

Slava Ukraini avas aastaaruandes Lehtme tegevust osaliselt

Mullu 1. juulist alustas tööd MTÜ Slava Ukraini uus juhatus, kes deklareeris, et organisatsiooni tegevus jätkub, kuni organisatsiooni on vaja või kuni jätkub raha Ukraina toetamiseks.

2023. aasta aruande järgi kogus MTÜ Slava Ukraini 2023. aastal üle miljoni euro annetusi, lisaks oli organisatsioonil kasutada 750 000 eurot 2022. aastal kasutamata jäänud annetusi.

«Kevadel lahvatanud skandaal vähendas märkimisväärselt organisatsioonile laekunud annetuste hulka. Usume, et vähenenud annetuste taga on lisaks skandaalile teisigi põhjusi. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on veninud pikale ning ühiskonnas on tekkinud mõningane sõjaväsimus. Samuti on Eestis majanduslangus ning inimestel on keerukam igapäevaselt hakkama saada,» põhjendas MTÜ annetuste drastilist vähenemist (2022. aastal laekus annetusi 4,75 miljonit).

Auto ümber-ehitamine gerilja-kiirabiks maksab 980–1300 eurot. Lehtme tellis Toyota maasturite rindekiirabimasinateks ümberehitamist hinnaga 3500 eurot tükk.

Majandusaasta aruandest leiab ka mitmeid viiteid ülemäära suurtele rahakulutustele Lehtme-ajal. «Nüüd teame, et autode ümberehituse hind oli varem ülehinnatud; auto ümberehitamine gerilja-kiirabiks läheb maksma 980-1300 eurot,» seisab aruandes. Lehtme tellis Toyota maasturite rindekiirabimasinateks ümberehitamist oma semu Vaskivi firmalt hinnaga 3500 eurot tk.

Postimees kirjutas veebruaris veel mitmetest kahtlastest rahakulutustest. 

Näiteks on Slava Ukraini kulurea «Lvivi kontor» alt «lao ja transporditeenuste» eest kokku 43 920 eurot. Postimehe Lvivi kontaktide andmetel on sõjaaja tava anda abiorganisatsioonidele ruume kasutada tasuta, mõnel puhul tuleb maksta kommunaalkulude, nt elektri eest.

7000 eurot kuus oleks Lvivis ka ilma sõjata ulmeline rendisumma. Internetikuulutuste järgi saaks heas kohas 300-ruutmeetrise lao rentida kümme korda odavamalt.

Kellele ja mille eest on makstud geriljakiirabi projektis ligi 1,1 miljonit, ei õnnestunud toona tuvastada ja ka majandusaasta aruandes on vaid napilt mainitud, et 2023. aastal tehti mitmesuguseid väljamakseid kaupade ja teenuste eest 1,95 miljoni euro eest.

Samuti kirjutas Postimees, et Slava Ukraini raamatupidamine ja finantsjuhtimine maksis turuhinnast kordi rohkem.

All For Victory juht Hennadi Vaskiv ja Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme 2022. aastal. Foto: Erakogu