Millal lõpetada maine teekond? Patsiendi elu lõpu üle otsustamise arutelud said hoo sisse

Tahteavaldusega tekib inimesel näiteks võimalus keelduda oma elustamisest või anda erinevates olukordades nõusolek ravi lõpetamiseks. Foto: Remo Tõnismäe

Sotsiaalministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), mille eesmärk on luua üheselt mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale juhuks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saavutamine pole tõenäoline. Tahteavaldus ei tähenda eutaneerimist.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Kristina-Valeria Tobiase sõnul saab patsienti ravida ainult tema nõusolekul, seda sätestab Eestis võlaõigusseadus.

«Samas on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see on eeldatavalt tema huvides ja ravi osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt ta tervist. Ometigi on elus olukordi, mil inimene on teadvuseta, on dementne või ei ole muul põhjusel suuteline oma tahet avaldama,» ütles Tobias.

Arstid on sunnitud lähtuma eeldusest, et inimese soov on tema elus hoidmine iga hinna eest.

«Sellisel juhul selgitatakse patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe võimalust mööda välja patsiendi omaste kaudu. Sageli pole see aga võimalik ja arstid on sunnitud lähtuma eeldusest, et inimese soov on tema otsustusvõimetus seisundis elus hoidmine iga hinna eest. Kuigi see võib olla inimese tegeliku tahte või põhimõtete vastu.»

Tobias tõi välja, et Eesti seadused ei välista patsiendi elulõpu tahteavalduse tegemist ka praegu ning mitmed patsiendid on seesuguseid avaldusi notarite abiga teinud. Ent Eesti ühiskonnas laiemalt see veel levinud ei ole.

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog-vanemarsti Katrin Elmeti sõnul ei taga aga notariaalselt kinnitatud tahteavaldus inimese soovide jõudmist tervishoiutöötajateni ja inimestel puudub võimalus jätta tervise infosüsteemi juhiseid enda elu säilitava ravi rakendamise kohta.

Esmaspäevasel väljatöötamiskavatsust tutvustades tõi Elmet näiteks, et ta on ka ise olnud situatsioonis, kus ta on pidanud päästma patsendi elu, kes on selle varasemalt keelanud.

«Võtsime sihiks jõuda võimalikult turvalise ja praktikas rakendatava patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamise vormi ja protseduuri väljatöötamiseni. Eesmärk on tagada selle kättesaadavus kõikidele täisealistele Eesti inimestele olenemata tema IT-tehnilisest võimekusest,» ütles Elmet.

Võimalus näiteks raske haigusega patsientidele, keda ei ole võimalik ravida.

Ta rõhutas, et tegemist ei ole n-ö kampaaniatootega, vaid võimalusega näiteks raske haigusega patsientidele, keda ei ole võimalik ravida. Tema sõnul on inimesi, kes on juba ammu sellist tahteavaldust oodanud. 

Patsiendi elulõpu tahteavalduse täidetav vorm on kavandatud luua terviseportaali ja teha see kättesaadavaks tervishoiutöötajatele läbi tervise infosüsteemi. Et tahteavaldust teha, on vajalik arsti nõustamine, mille käigus hinnatakse ka inimese otsustusvõimet.

Arsti nõusolekuta avaldust teha ei ole võimalik, kuna Elmeti sõnul oleks see liiga riskantne. «Kui näiteks verinoor inimene ütleb, et ta ei ole nõus enda elustamisega, siis arst peab tooma ta mõistusele või andma informatsiooni,» selgitas ta. «Tahame, et selle tahteavalduse vormi täitja saaks arsti abiga teha läbimõeldud otsuseid, mida on kaalutletud ka meditsiinilisest vaatenurgast.»

Lisaks regulatsioonile on kavas arstkonnale koostada juhendmaterjal ja teha vajadusel koolitusi, et tõsta nii arstkonna kui ka laiema avalikkuse teadlikkust patsiendi elulõpu tahteavaldusest, selle koostamise ja muutmise võimalustest ning järgimise olulisusest arstide poolt.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul patsiendi elulõpu tahteavaldusega arvestamine ja sellest lähtumine võib arstidelt nõuda teatud juhtudel tegevuse ümbermõtestamist – patsiendi elu hoidmise ja pikendamise asemel liigub tähelepanu patsiendi enesemääramisõiguse ehk autonoomia austamisele. Teisisõnu sellele, millist elu inimene peab elamisväärseks ja millist mitte.

Seda, kuidas keegi oma elukvaliteeti määratleb, selgitatakse taheteavalduses.

Väljatöötamiskavatsuse tutvustamisel toodi näiteks, et kui mõne jaoks ei ole elu kvaliteetne näiteks siis, kui ta on püsivalt teadvusetu, siis teise jaoks ei pruugi elukvaliteet vastuvõetav olla sellisel juhul, kui ollakse teistest igapäevategevustes täielikult sõltuv. Seda, kuidas keegi oma elukvaliteeti määratleb, selgitatakse taheteavalduses. 

«Patsiendi parimates huvides on, et raviotsuste tegemisel austatakse tema tahet ja arvestatakse tema etteulatuvate soovidega,» lausus Sutrop.

Patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele oodatakse partneritelt ja huvirühmadelt ettepanekuid ja tagasisidet 29. juuliks. Seaduseelnõu peaks valmima aasta lõpuks ning eelduse kohaselt peaks seadus jõustuma 2026. aasta alguses.