Risti rahva oskus hoida saladust tagas vabadussamba püsimise läbi okupatsiooniaja

Harju-Risti vabadussõja mälestussammas. Foto: Marko Paloveer

Ukrainas hävitussõda pidav Venemaa on jätkuvalt ohtlik Eestilegi ning seda aitavad pidada meeles vabadussõjas langenute mälestusmärgid. Üks vähestest, mis jäi võõrvõimu all alles, asub Harju-Risti kiriku kõrval. Kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnul ei okupeeritudki mälestusmärgi alust ala kunagi, sest kogukond oskas hoida nõukogude ajal oma vabaduse saladust. 

Lääne-Harjumaal Risti kiriku juures toimus 29. juunil pidulik tseremoonia, millega tähistati saja aasta möödumist vabadussõja mälestusmärgi avamisest. Ajalooliselt ja kultuuriliselt väga väärtusliku mälestusmärgi teeb eriliseks selle tervena püsimine kogu nõukogude okupatsiooniaja.

Vabadussõja mälestusmärke hävitas nõukogude võim erilise raevuga, alustades kohe peale Eesti okupeerimist 1940. aastal ning jätkates 1944. aastal, kui purustati siis uuesti ka need, mis vahepeal jõuti taastada. Ligi 180 mälestusmärgist jäi füüsiliselt terveks vaid mõni üksik, neist Harju-Ristil kiriku kõrval seisev on seal vankumatult olnud juba sada aastat. Terviklikult säilinud ja lõhkumisest pääsenud mälestusmärkidest on Risti kiriku oma kõige vanem.