Lõputöö järeldus: kutsekoolide halb maine hoiab noori kõrgkoolidesse pürgimast

Äsja cum laude diplomiga Tallinna Ülikooli haridusteaduskonna magistrantuuri lõpetanud Marit Tamm uuris oma lõputöös, miks ei lähe kutsekooli lõpetajad edasi kõrgkooli. Foto: Rasmus Rebase

Äsja cum laude diplomiga Tallinna Ülikooli haridusteaduskonna magistrantuuri lõpetanud Marit Tamm uuris oma lõputöös, miks ei lähe kutsekooli lõpetajad edasi kõrgkooli, ja sai teada, et ennekõike takistab seda enesekindluse puudumine, mis on tekkinud ühiskondlikest hoiakutest kutsehariduse suhtes.

Tamm on ka ise kutsekooli lõpetanud, aga pärast seda kõrgkooli astunud, ning seetõttu oli teema talle südamelähedane. «Mina läksin edasi rakenduskõrgkooli ja pärast seda ootasid ees juba magistriõpingud. Aga eks ma tundsin ka tegelikult teatud ebakindlust,» meenutas ta. «Minu puhul kujunes võtmetegijaks üks kutsekooli töötaja, kellega koos käisime põhikoolides kutseharidust tutvustamas, kui ma seal esimesel kursusel olin. Ütlesin talle, et tahaksin väga õpetajaks saada või siis noorsootööd teha, aga et ma ei saa kindlasti kõrgkooli. Kuulsin siis, mis võimalused mul tegelikult pärast kutsekooli on. Nii saingi aru, et võin küll edasi õppida, ning hakkasin selleks võimalusi otsima. Läksin õppima noorsootööd ja mõtlesin veel, et kui sisse ei saa, proovin järgmine aasta uuesti. Kuna mulle pakuti kutsekoolis ka tööd, tundsin ennast enesekindlalt.»

Kõrgkooli lõputööd kirjutades ja selleks mitmete kutsekooli õppuritega suheldes sai Tamm teada, et palju sõltub noorte hulgas levinud arvamustest edasiõppimise kohta. «Paljudel on uskumused, mis sageli ei põhine faktidel, vaid mõnel väljaütlemisel või kellegi isiklikul arvamusel. Näiteks on intervjuudes sageli öeldud, et gümnaasiumiõpilastel on kõrgkoolis eelis. Sellised uskumused on noorteni jõudnud mõne neile usaldusväärse allika või üldise ühiskondliku kuvandi kaudu,» kirjutas ta oma lõputöös.