Aaviksoo: operatiivseteks otsusteks koolivõrgu osas on ülehomme juba hilja

Jaak Aaviksoo. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et gümnaasiumivõrgu seis vajab kohe operatiivseid otsuseid ja selle uuendamisega ei saa enam oodata nii kaua, kuni kõik osapooled strateegilistes küsimustes üksmeelele jõuavad.

Aaviksoo ütles täna koolivõrgu teemalisel haridusfoorumil «Koolivõrk korras: kuidas edasi?», et haridusministeerium on numbrite ja uuringute kaudu selgitanud välja eesti haridussüsteemi pudelikaelad.

Olulisim probleem on see, et iga kolmas koolilõpetaja, kes mis tahes põhjusel haridussüsteemist lahkub, pole tööturuks ette valmistatud. «Tõsi on see, et iga kolmas lõpetab haridustee ilma paberi ja tunnistuseta, ilma saavutamata seda, mida ta tegelikult oleks võimeline elus korda saatma. Selle probleemi lahendamiseks peaks meil jaguma nii tähelepanu, inimesi kui ka raha.»

Teiseks kasvab Eestis hariduslik kihistumine ja selle põhjuseks on haridusotsused, mida riik on langetanud viimase paarikümne aasta jooksul. Rahul ei ole ei õpetajad, õpilased ega ühiskond.

«Nende rahulolematus on palju lihtsamates fraasides ja võib-olla targeminigi väljendatud kui viie väljakutse paber (Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekt – toim.). Õpetajatele oleks palka vaja maksta, nende koormus võiks väiksem olla, koolis võiks huvitavam olla ja võiks tolku olla sellest, mis koolist kaasa saab,» summeeris Aaviksoo.

Minister tõi näite elust, kuidas neljanda klassi lapsel tuleb osata tsütoplasma võrgustikku, seitsmenda tuletise võtmist ja tunda nägupidi ajaloolisi persoone, nagu Nikolai Karotamm. Reform võiks aidata kaasa ka sellele, et õpilased saaksid koolist rohkem elus toimetulekuks vajalikke teadmisi.

Samas on koolide õpilaste arvus suuri erinevusi. Kohati on lapsi 1990ndate aastatega võrreldes kolmandiku võrra vähem, kohati poole ja mõnes koolis ka kolm korda vähem. «Aga koole ja õpetajaid on meil ikka samapalju. Kui see kõik oleks kompenseeritud kasvanud kvaliteedi ja tulemuslikkusega, siis ei olekski midagi halvasti. Aga nii see ei ole,» ütles Aaviksoo.

Minister oli seda meelt, et senised reformistrateegiad on liiga üldised, ega vaata koolides reaalselt toimuvat. Seetõttu on need ka liiva jooksnud. «Meie strateegiad omavad liiga vähe kokkupuutepunkte tegeliku koolieluga ja see võib ülla üks põhjus, miks me ei ole suutnud koole vajalikul määral kaasa haarata ja reformi ellu rakendada. Oleme jõudnud arusaamisele, et ootamata ära suuri strateegilisi kokkuleppeid, on vaja midagi ette võtta täna, ülehomme oleks juba liigne viivitus.»

Ministeerium on reformi kondikava valmimistähtajaks seadnud mai lõpu. Selle aja jooksul peaks kokku saama kontseptsioon koos ettepanekutega konkreetseteks seaduseelnõudeks ja määrusteks. Üks reformi tähtaeg võiks olla 2020. aasta, selleks ajaks oleks võimalik vajalikeks investeeringuteks saada toetust ka Euroopa Liidu fondidest.

«Kutsuksin üles, et püüaksime otsida lahendamist vajavatest probleemidest kõige olulisemad millele kontsentreeruda ja milles ka midagi reaalselt saavutada kolme, viie või kümne aasta jooksul,» ütles Aaviksoo seminaril osalenud õpetajatele ja haridustegelastele.