SUVINE SUMIN ⟩ Kuidas omadega rappa minna

Kui päike oli kontserdi jooksul tõusnud, näitasid kaks taevasse tekkinud vikerkaart selgesti kätte jaanilaupäevase Lõuna- ja Põhja-Eesti vahelise vihmapiiri. Foto: Margus Elizarov

Niipea kui rohi roheline, kolib kohalik kultuur kontserdimajadest ja teatrisaalidest välja kõige kaugematesse mõeldavatesse soodesse ja rabadesse, sõna otseses mõttes. Ega publikul jäägi muud üle kui aga innukalt järele sammuda.

Kui mudilaste vanematele räägitakse veendunult, et oma lapsukesi tuleb toetada selles, mis neile meeldib ja mida nad oskavad, siis ärge uskuge seda juttu mingil juhul. Selline idee on paberi peal tore, aga selliste tegudega võivad kaasneda korvamatud kannatused. Kui valida oma võsukesele harrastus, mis tõotab tulla igati tubane ja lausa kõrgkultuurne, siis tuleb kaks korda üle kontrollida, sest võib esineda üllatusi. Koorilaulu puhul võib kujutleda ennast publikuks kontserdisaalides ja soojaks köetud kirikutes. Ainus oht puutuda kokku värske õhu ja loodusega varitseb koorilaulja lapsevanemat laulupeol, aga seda siiski mõneaastase pausiga. Ja mitte iga kord ei pea siseorganeid kuivaks väänama nagu pärast eelmist laulupidu, kuigi vihm polnud ei korraldajate ega lauljate välja mõeldud. Eestlane saab patriootlikel eesmärkidel hakkama kõikides oludes, mida suvine loodusstiihia ette viskab. Või kas ikka saab?