Jüri Saska andis mereväe juhtimise üle Ivo Värgile

Mereväe uus ülem kommodoor Ivo Värk, kaitseväe juhataja kohalt lahkuv kindral Martin Herem ja mereväe endine ülem kommodoor Jüri Saska reedel Tallinnas Miinisadamas mereväe ülema vehtuse tseremoonial. Foto: Kaitsevägi

Kommodoor Jüri Saska andis täna Tallinnas Miinisadamas peetud pidulikul tseremoonial mereväe juhtimise üle kommodoor Ivo Värgile.

Ametist lahkuv mereväe ülem Saska ütles tseremoonial, et on teeninud kaitseväes üle 30 aasta ja sellest üle seitsme aasta mereväe ülema ametis.

«Selle aja jooksul oleme mereväena ja meeskonnana saanud kõvasti võidelda enda koha eest päikese all, aga me ei ole kunagi alla andnud,“ ütles endine mereväe ülem kommodoor Saska. „Suurimaks õnnestumiseks pean laevastike liitmist, mis ei olnud ühe inimese töö tulemus. Sellest räägiti mereväe taasloomisest saadik ja minu karjääri jooksul sai see teoks,» ütles Saska.

Tseremoonia käigus langetati miiniveeskaja EML Wambola mastist endise mereväe ülema vimpel, mille kaitseväe juhataja kindral Martin Herem andis kommodoor Saskale ning heisati uue mereväe ülema vimpel. Sellega võttis mereväe juhtimise ametlikult üle kommodoor Ivo Värk.

Tseremooniale oli kutsutud üle 150 külalise. Teiste hulgas osalesid tseremoonial Saksa mereväe ülem viitseadmiral Jan Christian Kaack, Poola mereväe ülema asetäitja kontradmiral Miroslaw Jukowlaniec, Läti mereväe ülem mereväekapten Māris Polencs, Leedu mereväe ülem kontradmiral Giedrius Premeneckas ja Soome mereväe staabi ülem kommodoor Jukka Anteroinen.

Uus mereväe ülem kommodoor Ivo Värk ütles, et tal on suur au ja hea meel võtta kommodoor Saskalt mereväe juhtimine üle. Ta märkis, et mereväel on palju väljakutseid, sest riigi huvid ja suveräänsus vajavad kaitsmist ning selleks peavad olema adekvaatsed meresõjalised võimed.

«Peamisteks prioriteetideks pean uute võimete väljaarendamist, olemasolevate võimete jätkusuutlikku tagamist ning tänase laevastiku väljavahetamist. Mereväe fookuseks on kindlasti ka mereliste tegevuste integreerimine NATO kaitseplaanidesse ja regionaalse sõjalise koostegevuse sünkroniseerimine,» ütles Värk.

Kommodoor Ivo Värk alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal ajateenijana. Pärast mereväe ohvitseri hariduse omandamist Saksamaa mereväeakadeemias 1998. aastal teenis ta erinevatel ametikohtadel Eesti mereväe laevadel, sealhulgas miinijahtija EML Wambola komandöri abi ja komandörina.

Komodoor Värk on teeninud mereväe staabi operatiivjaoskonnas, mereväe staabi ülemana, NATO mereväejuhatuse (MARCOM) väljaõppe staabiohvitserina ja Balti Kaitsekolledži lektorina. 2019. aastal mereväkke naastes teenis kommodoor Värk laevastiku ülemana ning mereväe ülema asetäitjana ja Naval War College’i kõrgema ohvitserikursuse lõpetamise järel jätkas ta teenistust kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülemana. Kommodoor Värgile omistati kommodoori auaste 2024. aasta juunis ja ta on esimene mereväe ülem taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, kes alustas mereväe juhtimist kommodoori auastmes.

Kommodoor Jüri Saska on Eesti ajaloo kõige pikemalt ametis olnud mereväe ülem. Samuti oli ta hetkel ametis olevatest Euroopa merevägede ülematest kõige pikema ametiajaga mereväe ülem. Kommodoor Saska jätkab teenistust reservis.

Eesti mereväe põhiülesanne on riigi sõjaline kaitse merel ja merelt lähtuvate ohtude vastu. Selleks on mereväel kolm peamist sõjalist võimet: mereolukorrateadlikkuse loomise, miinisõja ja pealveetõrje võimed. Kuna meri on rahvusvaheline keskkond, täidab Eesti merevägi oma põhiülesannet koostöös liitlastega. Lisaks valvab merevägi Eesti merepiiri, osaleb otsingu- ja päästetöödel ning vastutab merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal ning tegeleb miinitõrjega.