/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/08/15127231t1hb501.jpg)
Riigikohus mõistis Tartu endise vallavanema Aivar Soobi õigeks riigihangete nõuete rikkumises. Samas jäi Soop ka riigikohtus süüdi omastamises, ehkki varasemast väiksemas ulatuses.
Riigikohus vabastas Tartu eksvallavanema Aivar Soobi liiga pika menetluse tõttu karistusest
Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid endise vallavanema kriminaalkorras süüdi esmalt selles, et ta tellis 2016. aastal valla ja viimase osaühingu nimel ühelt teenusepakkujalt ligikaudu 15 000 euro eest niitmis- ja võsalõikustöid, ilma et ta oleks enne küsinud nõutaval viisil teisi hinnapakkumisi.
Riigikohtu hinnangul võis niisugune tegu olla toimepanemise ajal karistatav üksnes väärteona, mitte kuriteona. Kuna Soobi võimalik väärtegu on aegunud, mõistis kriminaalkolleegium süüdistatava riigihangete nõuete rikkumises õigeks.
Aivar Soop jäi aga ka riigikohtus süüdi omastamises, mis seisnes selles, et ta tellis ja lasi vallal ning viimase äriühingul kinni maksta ligikaudu 14 000 euro väärtuses heakorra- ja lammutustöid, mis tehti eramaadel. Nende tööde eest pidanuksid tasuma maaomanikud, mitte vald. Samas pidas riigikohus alusetuks esimese ja teise astme kohtu järeldust, et Soop tasus valla maadel tehtud heakorratööde eest turuhinnast rohkem. Sel põhjusel vähenes süüdistatavale etteheidetava omastamise ulatus ligikaudu 6000 euro võrra.
Riigikohus asus ka seisukohale, et juba 2016. aasta suvest väldanud kriminaalmenetlusega rikuti Aivar Soobi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Süüdistatavale liiga pika menetlusega tekitatud kahju heastamiseks vabastas kolleegium ta omastamise eest mõistetud 7257 euro suuruse rahalise karistuse kandmisest.
Prokuratuur: kohus tuvastas Soobi puhul mitu süütegu
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Allar Nisu sõnul sai riigikohtu otsusega sai kinnituse, et Aivar Soop on mitu talle ette heidetud süütegu toime pannud.
«Prokuratuuri esitatud süüdistuse hinnangul ei lähtunud Aivar Soop vallavanemana töötades alati valla huvidest, vaid omastamisega seotud juhtumite puhul suunas ta valla eelarvest raha inimestele, kes oleksid pidanud tehtud heakorratööde eest tasuma ise. Kohtuotsus kinnitas, et esitatud süüdistus oli tõendatud,» ütles Nisu.
Ta lisas, et kohtu hinnangul on tõendatud ka Aivar Soobi riigihanke menetluse nõuete rikkumine, ent Riigikohus leidis, et sel ajal kehtinud seaduse järgi oli tegemist väärteoga.
«Kuivõrd väärteo aegumise tähtaeg on kuriteost lühem, on see süütegu riigikohtu hinnangul aga aegunud. Ka omastamise puhul pidas kohus vajalikuks osaliselt süüdistuse mahtu vähendada, kuid mitte süüdistatavat õigeks mõista,» lausus prokurör.
Tema sõnul leidis kohus, et kuna süüdistuse üldine maht vähenes, siis uut süüdistuse mahtu arvestades on menetlus kestnud liiga kaua. Kohtuotsuses ei tee kohus etteheiteid kohtueelse menetluse kestusele, kvaliteedile ega prokuratuuri osalemisele kohtumenetluses.
«Pika menetlusajaga kaasnenud riive heastamiseks vabastas kohus Aivar Soobi küll rahalise karistuse kandmisest, ent tema süüdimõistmine omastamises on nüüd lõplikult jõustunud. Kuigi kriminaalasja menetlus on kokkuvõttes kaua aega võtnud, on kõige olulisem, et riigikohus on andnud süüdistuses ette heidetud tegudele lõpliku õigusliku hinnangu,» ütles prokurör Nisu.