Kallas ja Zelenskõi allkirjastasid Eesti-Ukraina pikaajalise toetuse leppe

Peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid neljapäeval Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Foto: Alexandros Michailidis

Peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid neljapäeval Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Kokkulepe tugevdab Eesti ja Ukraina julgeolekukoostööd ning kinnitab Eesti pikaajalise ja igakülgse toe jätkumist Ukrainale.

Peaminister Kaja Kallas rõhutas kokkuleppe allkirjastamisel, et Eesti seisab vankumatult Ukraina kõrval tema võitluses agressoriga.

«Tänane kokkulepe muudab Eesti ja Ukraina partnerluse veelgi tugevamaks. Kinnitame kokkuleppega üle Eesti pühendumise Ukraina pikaaegsele poliitilisele, sõjalisele ja majanduslikule toetusele ning koostööle mitmes valdkonnas,» ütles Kallas.

Peaminister lisas, et kokkuleppes on välja toodud eesmärgid ja tegevused, mis Ukraina võidule kaasa aitavad.

«Mida rohkem riike Ukrainaga sellise kahepoolse kokkuleppe sõlmivad, seda tugevama sõnumi saadame ka Venemaale, et Ukraina partnerite toetus on pikaajaline ja aitame Ukraina ühiselt võidule. Mul on hea meel, et täna allkirjastatakse ka Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline julgeolekukokkulepe,» märkis Kallas.

Enne kokkuleppe allkirjastamist vestlesid peaminister Kallas ja president Zelenskõi olukorrast rindel ning eesseisvast NATO tippkohtumisest Washingtonis.

«Ukrainlaste järjekindla töö tulemusel algasid sellel nädalal Ukraina liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Eesti eesmärk on Ukrainat siinkohal maksimaalselt toetada praktilise ELi kogemuse jagamisega. Samuti jätkub Eesti toetus Ukrainale NATO teekonnal. Alanud on aktiivne töö NATO Washingtoni tippkohtumise tulemite nimel,» sõnas Kallas.

Mida lepe endast kujutab?

Tegu on poliitilise tahteavaldusega, kus tuuakse välja eesmärgid ja tegevused, mis Ukraina võidule kaasa aitavad. Eesti ja Ukraina kokkuleppe sisu keskendub peamiselt kaitse- ja julgeolekukoostööle, kuid käsitleb ka laiemaid teemasid nagu Ukraina integratsioon Euroopa Liitu ja NATOsse, jätkuvad sanktsioonid Venemaale, Ukrainale agressioonist põhjustatud kahjude hüvitamine, arengukoostöö Ukrainaga ning ülesehitus ja koostöö tsiviilkaitse vallas.

Uusi rahalisi kohustusi Eesti endale kokkuleppega ei võta, kokkulepe lähtub vabariigi valitsuse senistest otsustest Ukraina igakülgseks toetamiseks. Kokkulepe kehtib kümme aastat.

Kahepoolsete julgeolekukokkulepete sõlmimise protsess tuleneb 2023. aasta 12. juulil sõlmitud G7 ühisavaldusest, mille eesmärk on tagada Ukrainale kestev poliitiline, sõjaline, rahaline ja majanduslik abi ning aidata kaasa Venemaa juhtkonna vastutusele võtmisele ja agressiooniga tekitatud kahjude hüvitamisele. Ühisavalduses võtab G7 riikide kõrval omapoolsed kohustused ka Ukraina.

Eesti liitus ühisavaldusega eelmise aasta 17. augustil koos Läti ja Leeduga. Nüüdseks on ühisavaldusega liitunud 32 riiki ja Euroopa Liit.

Sarnase kahepoolse kokkuleppe on Ukraina tänaseks sõlminud pea 20 riigiga.

Kokkuleppe läbirääkimisi juhtis Eesti poolelt välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ja Ukraina poolelt presidendiadministratsiooni asejuht Ihor Žovka. Eesti seisukohtade väljatöötamisel osalesid välisministeerium, kaitseministeerium ja siseministeerium.