/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/06/27/16182590t1hbd7c.jpg)
Riigikantselei uuendas üleriigilist riskipilti, mis võtab kokku kõige tõenäolisemad valdkondlikud ohud, mis võivad mõjutada Eesti elanikke ja ettevõtteid käesoleval aastal.
Mis Eesti elanikke sel aastal mõjutab? Riigikantselei uuendas üleriigilist riskipilti
Valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendas, et võrreldes eelmise hindamisega ei ole riskid uued, küll aga on mõnevõrra muutunud ohukeskkond. Ennekõike on see tingitud Venemaa jätkuvast Ukraina-vastase sõjapidamise tähtsustamisest ja kasvavast agressiivsusest.
«Näeme, kuidas Venemaa eriteenistused korraldavad Euroopa ühiskondade turvatunde õõnestamiseks ning segaduse tekitamiseks hübriidsurvet,» ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori pressiteates. «Vene Föderatsiooni eriteenistuste tegevusel pole niipea lõppu näha ja Eesti on selle ohuga toimetulemiseks valmis.»
Lisaks ohtudele ja riskidele koondab üleriigiline riskipilt tegevusjuhiseid, kuidas ohtudeks ja riskideks valmistuda ning kuidas kriisiolukordades tegutseda. Samuti annab riskipilt ülevaate, kuidas ja millistes valdkondades on Eesti kriisivalmidus arenenud ning milline on igaühe roll kriisides.
Kuigi Eestile ei ole vahetut sõjalist ohtu, on Venemaast lähtuv oht Eestile eksistentsiaalne ja pikaajaline.
«Kuigi Eestile ei ole vahetut sõjalist ohtu, on Venemaast lähtuv oht Eestile eksistentsiaalne ja pikaajaline. Sõjalise rünnaku oht sõltub Venemaa vaenulikest eesmärkidest, sõjast Ukrainas, käimasoleva sõjaväereformi elluviimisest, NATO heidutuse tugevusest ning võimalikust globaalse julgeolekukeskkonna halvenemisest,» kommenteeris Tori.
«Kui Venemaa saavutaks Ukraina sõjas oma eesmärgid, tähendaks see täiendavalt ka Läänemere regiooni julgeolekuolukorra halvenemist,» lisas ta.
Lisaks julgeolekust tingitud ohukohtadele hinnati riskipildis tervishoiu, kliimamuutuste või tehnoloogiast sõltuvuse kasvuga kaasnevaid riske. Näiteks on eksperdid esile tõstnud ulatuslikust elektrikatkestusest tingitud sidekatkestuse võimalust, tõsiste tagajärgedega raudtee- ja laevaõnnetuse ning sellest lähtuva keskkonnakahju võimalust.
Viimase puhul nähakse ohumärgina kaubalaevade, eeskätt nafta- ja gaasitankerite liikluse suurenemist Soome lahe piirkonnas. Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu kasutatakse Vene toornafta ja gaasi tarnimisel aina enam kolmandate riikide tankereid, mille jääklassi või Läänemere klimaatilistes oludes sõitmiseks vajalike kogemuste kohta puuduvad piisavad andmed.
Endiselt on tõenäoline suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguse - eelkõige piisk- või õhkleviga viirusnakkushaiguste - sissetoomine välisriikidest ja selle laiaulatuslik levik. Kuigi praegu veel väikese tõenäosusega, on siiski riigikantselei teatel murettekitav elanikkonna vähene hõlmatus vaktsineeritusega ning sellega kaasnev vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku võimalus.
Koos riskipildi uuendamisega koondati kriis.ee lehele ülevaade vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest.