Katrin Bats: kestlikkuse seksikas mõju jõuab kohale. Neile, kes on terasemad

Foto: Rimi Eesti Food AS

Kui ettevõte näeb kestlikkuses uusi võimalusi, seab endale selged eesmärgid ja mõõdab nende suunas liikumist, tuleb ka tulemus, kirjutab Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Kas tundub usutav, et kestlik raamatupidamine võiks peagi saada argireaalsuseks harjumuspäraste majandusnäitajate raporteerimise kõrval? Ehkki inimesele on loomuomane muutustele esiotsa vastu seista, saabub siiski leppimine, kui mõistame, milleks üks või teine muutus hea on.

See mõistmine hakkab jätkusuutlikkuse puhul tasahaaval tulema. Tõsi on, et tegu on väljakutseid pakkuva väga uue asjaga, mis esimestel aastatel ilmselt ettevõtetelt veidi enam tähelepanu ja ressursse nõuab.

Muutuse mõistmine saab alguse sellest, kui saadakse aru, et raporteerimise mõte ei ole raporteerimine. See pakub hoopis võimalust seada ärilisi, ent kestlikke eesmärke ja nende täitmist jälgida. Kui asja selle pilguga vaadata, saab kestlikkuse raporteerimisest aastaaruande loogiline osa.

Kestlik äritegevus, mis on ettevõtte põhitegevusest lähtuv, eesmärgistatud ja mõõdetav, on ettevõtte jaoks mõistlik, võimaldades nii kulude kokkuhoidu kui uute tuluallikate leidmist. Kõige mõttetum on kestlikkuse raportite täitmine “linnukese pärast”. Siis saab sellest tõesti tüütu kohustus, lisakulu ja koormus. Terasemad ettevõtted on kestlikus mõtteviisis peituvad võimalused aga juba ära jaganud ja neid tuleb aina juurde.

Lisaks eesmärkide seadmisele ja nende täitmise jälgimisele võimaldab raporteerimine ettevõttel peeglisse vaadata. Ma usun, et meil kõigil on olnud hetki, mil oleme mõelnud, kas me ikka oleme head inimesed. Ettevõtte esindajana ei peaks käituma teistmoodi. Kahtlemata peaks äri olema majanduslikult jätkusuutlik, ent samas võiks see teenida ka ühiskonna ja keskkonna huve.

Seksikas sõna “mõju”

Pole kahtlustki, et järgmise paari aasta kõige seksikamad sõnad on “mõju” ja “hindamine” – selle mõju hindamine. Esmalt peavad ettevõtted tegema selgeks, mida ja keda nende tegevus üldse mõjutab, nii positiivselt kui negatiivselt. Selleks tuleb koguda omajagu palju informatsiooni nii ettevõtte seest kui tarneahelast.

Suuremad ettevõtjad peavad harjuma sellega, et vastutustundlikku äritegevust kajastava raporti koostamiseks tuleb igal aastal torkida oma allhankijaid ja uurida, kust nende tooraine tuleb, millised on transpordikulud, kuidas töötajad tööl käivad, kuidas hooneid köetakse, palju elektrit tarbitakse ja veel palju muud.

Väiksemad ettevõtjad, kellele täna kohati tundub, et kestlikkuse raporteerimine neid ei puuduta, peavad samuti hakkama oma mõttelaadi korrigeerima – just neile hakkavad suuremad partnerid, teenuste ja toodete sisseostjad, aga ka laenuandjad ülaltoodud küsimusi esitama. Nii jõuab kestlikum mõtlemine ja tegutsemine kiht-kihilt sügavamale ühiskonda. Sellest saab mitmekülgne väljakutse pea kõigi ettevõtete jaoks.

Kestlik äri toob joone alla positiivse numbri

Jätkusuutlikku äritegevust saab, nagu paljusid muidki asju elus, vaadata pilguga “klaas pooltühi” või pilguga “klaas pooltäis”. Kui ettevõte jõuab arusaamisele, et jätkusuutlik mõtteviis ja majanduslik edu ei ole vastandid, avanevad igasugused võimalused.

Äritegevuse kestlikumaks kujundamine ei pruugi olla ainult kulu ja paberimäärimise koormus, vaid see kätkeb endas raha teenimise võimalusi. Kui hakata otsima kohti, kus tekib positiivne majanduslik tulemus, tuleb loogiliselt lõpuks joone alla ka positiivne number. Kestlikum tegutsemine võib väljenduda kulude kokkuhoius, uute (mõnikord ootamatute) tuluallikate leidmises või kas või millelegi rakenduse leidmises, mis muidu oleks läinud raisku ja lihtsalt “maha kantud”.

Mõned näited toidukaupluse maailmast

Kulude kokkuhoid. Kui energiahinnad mõni aasta tagasi raketina taevasse sööstsid, kasvasid loogiliselt kiiresti ka meie poodide kulud. Mis siis ette võtta? Lahendus on iseenesest väga loogiline – kasutada vähem elektrit. Näiteks ei pea kauplused tingimata öisel ajal tuledes särama. Ka leidsime võimalusi säästlikumate külmutussüsteemide rajamiseks. Täna ei ole elekter enam nii kallis, aga toonastest otsustest võidame igapäevaselt. Lisaks on meil nüüd energiastrateegia aastani 2030. See hõlmab transporti, küttelahendusi, elektritarbimist jne. Oleme leidnud suuremad kulukohad, mida vähendades võidame nii rahas kui oleme keskkonna suhtes sõbralikumad.

Uudne lisatulu. Koostöölahendus riigiga – kasulik nii puudust kannatavatele peredele, riigile kui Rimile. Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötasime välja digitaalse lahenduse puudust kannatavatele peredele Euroopa Liidu toiduabi jagamiseks senisest paindlikumal moel. Kui seni olid inimesed saanud teatud väärtuses toidupakke ja neil ei olnud võimalust kaasa rääkida selles, mis toiduained pakis on, siis nüüd saavad nad toidukaardiga oste teha just siis, kui seda vaja on, ja valida neid kaupu, mida nad toetusraha eest tarbida soovivad. Riigi jaoks madalam halduskoormus, inimestele paindlikumad võimalused ja Rimile lisakäive. Kasulik projekt kõigile, samal ajal aitab ühiskonnas ebavõrdsust vähendada.

Raiskamise vältimine (ja arvestatav lisatulu). Oleme viimaste aastatega vähendanud toidukadu enam kui pool korda (58% võrdlusaastaga 2016). Selleni aitas jõuda reaalajas toimiv allahindluskleebiste süsteem, millega oleme märgatavalt kasvatanud peatse “kõlblik kuni” tähtajaga toodete müüki. Tulemus? 4 miljonit eurot uusi tulusid aastas ja tonnide kaupa toitu, mis muidu läinuks prügikasti, on jõudnud õigeks ajaks toidulauale. Samal ajal jagub meil endiselt ülejääke ka Toidupangale annetamiseks.

Kui ettevõte näeb kestlikkuses uusi võimalusi, seab endale selged eesmärgid ja nende suunas liikumist mõõdab, tuleb ka tulemus. Lisaks mõistavad töötajad, et tööandjal on tõsi taga. Aru saavad sellest ka kliendid, kes uuringute kohaselt jätkusuutlikkusega tegelemist aina enam hindavad.

Kui sa oma tegevusi ei eesmärgista ega mõõda, jääb see kõik üldiseks jutuks, kõrvalteemaks, kuhu panustamist töötajaskond ülemäära tõsiselt ei võta ja mis klientide jaoks näib pigem roheturunduse kui päris tegevusena.

Edukad ettevõtted on eduka ühiskonna alustala. Ettevõtluse eesmärk on teenida kasumit, aga seda saab ka teha vastutustundlikul viisil. Kestlikkuse raporteerimisest saab raamatupidamise ja aruandluse argine osa, mis pakub ettevõtete jaoks loogilist raamistikku, kuidas seada eesmärke, kust otsida kokkuhoiu ja uute tulude allikaid.