/nginx/o/2024/06/25/16178609t1he7cf.jpg)
Haridus- ja teadusministeerium saatis laiali uue keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse, millega tahab tõhustada järelevalvet eesti keele oskuse nõuete täitmise üle, tagada eestikeelse asjaajamise avaliku sektori asutustes, suurendada sunnirahasid ja muuta sama tasemeeksami sooritamise tasuliseks alates kolmandast korrast.
Haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on oluline anda riigi poolt selgemaid sõnumeid, et keelenõudeid tuleb täita, kuivõrd Eesti tööturul on hinnanguliselt 80 000 töötajat, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema ja kellest umbes 20 000 tegutsevad ametites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded.
«Tööandjatel tuleb olla nõudlikum, motiveerida töötajaid eesti keelt õppima ja käivitada oma keeleõppeprogramme. Riigi pakutav tasuta eesti keele õpe peab olema tõhusam ning järelevalve tuleb suunata neile, kes ei tegutse nõutud keeletaseme saavutamiseks piisavalt tulemuslikult,» ütles Kallas.
Sunnimeetmete tõhustamiseks soovib ministeerium tõsta sunniraha ülemmäära juriidilistele isikutele 9600 euroni ja füüsilistele isikutele 1280 euroni. Eesti keele tasemeeksamite tõhusamaks muutmiseks teeb ministeerium ettepaneku kehtestada riigilõiv neile inimestele, kes tulevad sama tasemeeksamit sooritama kolmandat ja enamat korda.
Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks – statistikaameti andmetel elas Eestis 2022. aastal 123 613 välispäritolu inimest, 2023. aastal 172 464. Sellest tulenevalt peab ministeerium vajalikuks nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avalikus sektori teenuseid osutavates asutustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse valitsemisorganites ja avalik-õiguslikes asutustes.
Samuti vajavad täpsustamist välisspetsialisti ja väliseksperdi mõisted. Ministeeriumi ettepanek on täiendada seadust nii, et välisõppejõu ja teadustöötaja kõrval saaks keeleoskusnõude erandit kohaldada ka välismaalt tähtajaliselt saabuvale võõrkeeles õpetavale õpetajale.
Kavas on korrastada kinodes näidatavate filmide tõlkimist, nii et ei saaks näidata võõrkeelde dubleeritud filme, välja arvatud lastele mõeldud filmid.
Keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisse kaasati keelenõukogu, tööandjad, alaliidud ja teised tööturu osapooled. Arutelude käigus leiti, et kõik teemad ei vaja seadusega reguleerimist.
Näiteks ei ole plaanis reguleerida domeeninimede keelsust, kuna vaid üksikud avaliku sektori domeeninimed on võõrkeelsed ja olukordi saab lahendada järelevalve ja nõustamise käigus. Seadusega ei kavatseta reguleerida võõrkeelse avaliku teabe edastamist, kuna kehtiv seadus nõuab selgelt teabe edastamist eesti keeles ja rikkumistesse saab sekkuda tõhusama järelevalvega. Kehtiv seadus ei reguleeri audioreklaami mahtu ja seda pole plaanis ka lisada, kuna lahendus võiks olla samuti tõhusam järelevalve.
Kavas ei ole taastada taksojuhtidele teenuskaardi taotlemisel eesti keele oskuse tõendamise nõuet. Eesti keele oskuse nõue B1 tasemel on taksojuhtidele kogu aeg kehtinud, kuid alates 2016. aastast ei ole teenindajakaardi taotlemisel kohustust seda tõendada. Oluline on suurendada tööandjate nõudlikkust, näiteks Bolt on arendanud oma keeleõppe programmi, mille sõiduteenuse jagajad peavad läbima. Woltiga aga on jõutud kokkuleppeni, et platvorm nügib kullereid eesti keelt õppima ja neile ei ole kavas kehtestada keeleoskuse nõuet A1 tasemel.
Haridusministeeriumi hinnangul vajab kindlasti tähelepanu ka murdekeelte kaitsmine. Ministeeriumi ettepanek on koostada tegevuskava, kuhu koondatakse erinevate ametkondade tegevused, et tagada eestvedajate järelkasv ning kogukodade huvi murdekeelt edasi kanda ja õpetada.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)