Varem kriminaalkorras karistamata Eesti elanikku ei peatanud isegi kohtu antud lähenemiskeeld ning ta jätkas endise elukaaslase kiusamist.
Eesti elanik mürgitas oma endise kallima elu ja oli kaks korda kohtupingis (1)
Esimest korda astus 39-aastane Tarmo (kõik nimed muudetud, õiged nimed on väljaandele teada) lähisuhtevägivalla eest Pärnu maakohtu ette selle aasta märtsis.
Süüdistuse järgi ähvardas Tarmo 16. oktoobril 2022 tappa oma elukaaslast Annikat. Annikal oli põhjust karta ähvarduste täideviimist, kuna juba enne seda käitus Tarmo joobes olles agressiivselt ja elas oma agressiivsuse välja asjade peale korteris.
Prokuratuuri hinnangul kasutas Tarmo pärast seda ähvardust Annika suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Näiteks 2023. aasta suvel võttis ta oma elukaaslasel kaelast kinni ja paiskas ta põrandale.
Eelmise aasta detsembris leidis aset mitu vahejuhtumit. Nii tõukas Tarmo 26. detsembril õhtul kella kaheksa-üheksa paiku kortermaja trepikojas Annikat, mille tagajärjel naine kukkus vastu korteri välisust ja trepikoja seina nii, et tekkisid hematoom ja marrastus.
Juba järgmisel päeval, 27. detsembril kella 19.30 paiku lõi Tarmo Annikat pargitud autos kaks korda käega paremale näopoolele ja kaks korda rusikaga vasakule näopoolele.
Ei jätnud rahule ka pärast lahkuminekut
Annika katkestas seejärel Tarmoga suhted, kuid prokuratuuri andmetel jätkas tema endine kallim 29. detsembrist alates katseid temaga kokku saada, hoolimata korduvatest palvetest seda mitte teha.
Tarmo saatis talle pidevalt sõnumeid, mille sisu prokuratuur nimetas murettekitavaks, ja helistas pidevalt. Annika vahetas elukohta, kuid Tarmol õnnestus välja uurida, kuhu ta oli kolinud. Selle aasta jaanuari alguses ilmus ta keset ööd naise uue korteri ukse taha, koputas uksele ja püüdis välja nuputada koodi, et sisse pääseda.
Esimene kohtuprotsess
Tänavu 14. märtsil tunnistati Tarmo Pärnu maakohtus süüdi karistusseadustiku kolme paragrahvi järgi:
- Lähi- või sõltuvussuhtes korduvalt toime pandud kehaline väärkohtlemine;
- Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist;
- Ahistav jälitamine. Teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.
Tarmo tunnistas end süüdi. Kohus pidas kergendavaks asjaoluks siirast kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist.
Kokkuleppemenetluse käigus karistati Tarmot kümne kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Karistus määrati tingimisi kaheaastase katseajaga.
Vabaduses püsimiseks on Tarmo käitumisjärelevalve ajal kohustatud:
- elama alalises elukohas;
- käima kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel;
- alluma elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalvele ning andma talle teavet oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa, et lahkuda oma elukohast Eesti territooriumil kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks kriminaalhooldajalt eelneva loa;
- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja viibimiseks väljaspool Eestit.
Samuti keelati tal alkoholi tarvitamine ja kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks määrati Tarmole kaheks aastaks lähenemiskeeld, mille kohaselt tal oli keelatud läheneda endise kallima elu- ja töökohale. Ka avalikes kohtades (tänaval, poes, restoranis, avalikel üritustel jne) pidi ta olema Annikast vähemalt kümne meetri kaugusel.
Samuti keelati tal Annikaga suhelda telefoni, interneti, posti või tutvumissaitide kaudu. Nende ühise lapsega seotud küsimuste arutamiseks võis ta naisega ühendust võtta Viberi rakenduse kaudu.
Mittevaralise kahjuna pidi Tarmo Annikale tasuma 1000 eurot. Samuti pidi ta riigile tasuma menetluskulud 1866,84 eurot.
Rikkus lähenemiskeeldu
Kohtu otsus jõustus 30. märtsil. Kuid juba 27. mail oli Tarmo varasemast kahetsusest hoolimata oma tegude eest taas kohtupingis. Seekord esitati talle süüdistus Annika jälitamises ja lähenemiskeelu rikkumises.
Prokuratuuri andmetel eiras Tarmo 1. aprillist kuni 9. aprillini lähenemiskeeldu ja püüdis korduvalt Annikaga ühendust saada: helistas talle ja kirjutas SMSe.
4. aprillil istus ta Annika töökoha hoone juurde pargitud auto kapotil ja üritas naisele helistada.
Pärnu maakohus tunnistas Tarmo süüdi jälitamises ja lähenemiskeelu rikkumises. Talle määrati karistuseks kaheksa kuud vangistust, varasemat karistust arvesse võttes jäi kogukaristuseks üks aasta, kuus kuud ja 28 päeva.
Kuid ka seekord ei pea ta trellide taga istuma, sest vanglakaristus asendati 568 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul.
Nagu varemgi, peab ta järgima juba eelmisel kohtuistungil määratud käitumiskontrolli reegleid ja lähenemiskeeldu. Samuti peab ta tasuma 1537,44 eurot menetluskulusid.
§ 331². Lähenemiskeelu rikkumine
Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Allikas: karistusseadustik