:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/21/16169582t1ha9d1.jpg)
Riigikohus jättis läbi vaatamata parlamendisaadiku Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (KE) kaebuse mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmise peale, selgitades, et riigikogu liikmetel ei ole eriõigust vaidlustada seaduse vastuvõtmist.
Riigikohus jättis Kovalenko-Kõlvarti automaksu kaebuse läbi vaatamata
Valitsus algatas tänavu 22. jaanuaril riigikogus mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. Riigikogu juhatus võttis selle menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas riigikogu rahanduskomisjonile eelnõu teisel lugemisel 11 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon liitis osade teiste riigikogu liikmete ettepanekutega. Riigikogu hääletas neid muudatusettepanekuid ühe ettepanekuna, mis ei leidnud toetust ning 12. juunil võeti eelnõu seadusena vastu.
Kovalenko-Kõlvart pöördus kohtusse, leides, et riigikogu otsus rikkus tema õigust muudatusettepanekute tegemiseks kui parlamendi liikme mandaadi keskset, põhiseadusega kaitstud osa. Tema hinnangul kuritarvitas koalitsioon oma õigusi ning rahanduskomisjon sidus kimpu nii sisulised kui ka obstruktsioonilised muudatusettepanekud.
Riigikohus kordas oma tänases määruses taas üle, et riigikogu liikmel puudub seaduse alusel õigus taotleda riigikogu lõppotsuse tühistamist põhjusel, et eelnõu varasema menetluse käigus väidetavalt rikuti tema kui parlamendiliikme õigusi. Samuti puudub riigikogu liikmel õigus vaidlustada ka parlamendikomisjonide otsuseid ehk vaidlusaluses asjas rahanduskomisjoni otsust panna kaebaja muudatusettepanekud riigikogu täiskogul hääletamisele ühe muudatusettepanekuna.
Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, vaidlustamaks riigikogu ja rahanduskomisjoni tegevusi, jätab kolleegium kaebaja kaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et isikul, kellele uus maks määratakse, on õigus kohtus see vaidlustada. Selle vaidluse raames saab kohus kontrollida mootorsõidukimaksu seaduse põhiseaduspärasust ka protseduurilisest küljest.