Kaubamärgi registreerimise ABC: Kuidas kaitsta oma brändi?

Foto: pexels.com

Miks on vaja kaitsta oma brändi?

Pea igal tooteid või teenuseid pakkuval ettevõttel on oma bränd, nt brändinimi või logo ehk mingi tähis, mis eristab teda teistest turuosalistest ja aitab tarbijal tooteid ja teenuseid kokku viia konkreetse ettevõttega. Osad ettevõtted kasutavad brändinime või logo selliselt, et nad pole seda kaubamärgina registreerinud. Kuigi piiratud juhtudel, nagu üldtuntud märkide puhul, saavad ka registreerimata kaubamärgid õiguskaitse, soovitame enamikes olukordades kaubamärgi siiski registreerida.

Kaubamärgi registreerimisel on mitmeid ärilisi eeliseid:

• Ettevõtte saab ainuõigused kaubamärgile. See tähendab, et niikaua kui kaubamärk on registreeritud ettevõtte kasuks, siis ei saa ükski isik identset või sarnast tähist kasutada identsete või sarnaste kaupade-teenuste pakkumiseks. Näiteks ei tohi ükski teine isik peale kaubamärgi omaniku toota Adidase logoga tooteid. Kaitse kehtib siiski territoriaalselt, nt Eestis registreeritud kaubamärgi olemasolu ei keela Indoneesias sama tähisega kaupade-teenuste pakkumist
• Kaubamärgil on varaline väärtus. Kaubamärgi registreerimisega saab ettevõte selle oma varade koosseisu. See tähendab, et ettevõtte väärtus kasvab. Ettevõtte tuntuse kasvades suureneb ka kaubamärgi väärtus. Investoritelt raha kaasamisel või nt brändi müümisel omab kaubamärgi väärtus olulist rolli, kuna see mõjutab tehingu väärtust. Lisaks on ettevõttel tulu teenimise võimalus kaubamärgi litsentsimise kaudu, nt saab ta anda tootmisettevõtetele õiguse kaubamärgi toodetele lisamiseks. Osade äride puhul on võimalik ka frantsiisimudel, nt kiirtoiduketid kasutavad frantsiisi brändingut.
• Kaubamärgil on tarbija jaoks oluline tähtsus. Lõppkokkuvõttes toovad ettevõttele tulu kliendid, kes soetavad tooteid ja teenuseid. Kaubamärgil on tooteid-teenuseid pakkudes oluline funktsioon informeerimise seisukohast (identifitseerib tootja või teenusepakkuja ja toote või teenuse päritolu), maine seisukohast (tarbijad seostavad tooteid-teenuseid pakkuja hea mainega ja/või toodete-teenuste kõrge kvaliteediga).

Oled näinud vaeva ja loonud oma brändi, et eristuda oma konkurentidest? Sellest kõigest ei ole kasu, kui konkurendid asuvad ise seda brändi kasutama ja saavad sellega kasumi hoopis endale. Seega soovitame kaubamärki kaitsta.

Mis on kaubamärk?

Kaubamärgiseaduse kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Oluline osa kaubamärgi taotleja jaoks on eristusvõime olemasolu. Kui kaubamärgil puudub eristusvõime, st kaubamärgi abil ei saa eristada toodete-teenuste pakkujat teistest turuosalistest, ei saa kaubamärk õiguskaitset. Seega tuleks ettevõtte algusfaasis luua tugev ja eristusvõimeline brändiidentiteet, mille põhjal saaks tulevikus kaubamärki registreerida.

Kaubamärk võib koosneda ainult sõnadest, ainult kujutisest või nende kahe kombinatsioonist, kolmemõõtmelisest tähisest, helist, mustrist, liikumisest vm. Kaubamärgi liigi valik sõltub ettevõtte eelistustest kaupade ja teenuste pakkumisel.

Kaubamärk saab registrisse kandmisega õiguskaitse konkreetsete kaupade ja teenuste osas.

Mis on Nizza klassifikatsioon?

Nizza klassifikatsioon on kaupade ja teenuste rahvusvaheline kvalifikatsioon, mida kasutatakse ka Eestis ja mille alusel tuleb esmalt välja selgitada, kuhu kauba- või teenuseklassi pakutav toode või teenus kuulub.

Kokku on 45 klassi ja kaubad on sinna jaotatud üldjuhul kasutusala, funktsiooni või materjali ning teenuse eesmärgi või tegevusala järgi.

Kuidas kaitsta kaubamärki Eestis?

Alustada võiks sellest, et tuvastada, kas kellelegi juba kuulub varasem õigus soovitud brändile. Selleks on võimalik teha päring nii kohalikku, üleeuroopalisse või ülemaailmsesse andmebaasi. Kui varasemat märki ei ole registreeritud, ja bränd on piisava eristusvõimega (vt ülal) saab liikuda edasi kaubamärgi taotlemise juurde.

Kaubamärgi kaitse on territoriaalne ehk seotud kindla riigi või riikide ühendusega, milles märk on registreeritud. Kaubamärgi registreerimiseks Eestis tuleb esitada avaldus Eesti Patendiametile. Kaubamärgi registreerimine Eestis on soovituslik ettevõtetele, kelle äritegevus toimub üksnes Eesti territooriumil. Avalduse saab esitada kas elektrooniliselt või paberkandjal.

Kaubamärgi registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõiv on 145 eurot ühe klassi puhul, mis tähendab seda, et kõik kaubad ja teenused, mida tähistatakse, mahuvad ühte klassi. Iga järgneva klassi kohta tuleb tasuda täiendav riigilõiv 45 eurot.

Kaubamärgi registreerimise taotluse võib esitada ettevõtja juhatuse liige, aga tal on selleks lubatud kasutada patendivolinikku. Kui isikul, kellel pole Eestis elukohta või asukohta ja tal puudub ka kaubandus- või tööstusettevõte Eestis, soovib registreerida kaubamärki, siis peab ta volitama patendivolinikku oma esindajaks. Taotluse saab isik sel juhul siiski ise esitada.

Kaubamärgi õiguskaitse kehtib 10 aastat taotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitset saab ka kümne aasta kaupa pikendada, selleks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv. Kehtivustähtaega pidevalt pikendades võib kaubamärgi õiguskaitse kehtida piiramatu aja jooksul.

Kaubamärgi registreerimine Euroopa Liidus

Kui on soov kaitsta kaubamärki kogu Euroopa Liidu territooriumil, tuleb kaubamärk registreerida, sh taotlus esitada, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO). Sel juhul laieneb kaitse kõikidele Euroopa Liitu kuuluvatele riikidele, sh Eestile. Juhul, kui Euroopa Liit laieneb, siis laieneb kaitse automaatselt ka lisanduvatele riikidele.

Kaubamärgi registreerimiseks tuleb EUIPO-le esitada taotlus. Taotluse saab esitada eesti keeles veebilehe https://euipo.europa.eu kaudu. Ühekordse lõivuga saab kaitsta kaubamärki kõikides liikmesriikides ja see katab ka menetlustoimingud.

Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimiseks ei ole vaja varasemat Eesti kaubamärki või kaubamärgitaotlust. Enne kaubamärgi taotlemist on oluline uurida turgu, et selgitada välja, kas soovitud tegevusalal on juba varem registreeritud kaubamärke. Selleks saab kasutada andmebaasi TMview, mis sisaldab teavet liikmesriikides kehtivate varasemate kaubamärkide kohta.

Kaubamärgi registreerimine valitud riikides

Üheks võimaluseks on veel kaubamärk registreerida Madridi protokolli alusel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo kaudu. Sel juhul saab ettevõtja ise valida need riigid, kus ta soovib oma kaubamärgile kaitset taotleda.

Rahvusvahelises kaubamärgisüsteemis on umbes sada riiki ja nende arv on pidevas kasvutrendis. Liitunud riikide seas on Eesti lähiriigid, lisaks ka Hiina ja USA ning Euroopa Liit. Seega sellise kaubamärgitaotlusega saab jõuda rahvusvahelisele turule, kusjuures lõivu tuleb maksta üks kord.

Selleks, et rahvusvaheline kaubamärgitaotlus esitada, on vajalik eelnevalt saada Eesti või Euroopa Liidu kaubamärk või esitada kaubamärgitaotlus. Kui Eesti või Euroopa Liidu kaubamärk ei saa õiguskaitset või jääb sellest ilma viie aasta jooksul, muutub kehtetuks ka Eesti või EL kaubamärgiga seotud rahvusvaheline märk.

Rahvusvahelise kaubamärgi registreerimise lõiv sõltub muu hulgas nendest riikidest, kus kaitset taotletakse. Lõivukalkulaatoris on võimalik arvutada lõivu suurust (www.wipo.int).

Kaubamärgi registreerimise toetus

Hea on teada, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti kaudu on võimalik taotleda väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) toetust kaubamärgi registreerimiseks. Toetusega saab tagasi teatud protsendi tasutud lõivust. Näiteks Eestis kaubamärgi registreerimisel on lõivust võimalik tagasi saada 75%, väljaspool Euroopa Liitu kaubamärgi taotlemise lõivust 50%.

Kokkuvõtteks

Kaubamärgi registreerimine on oluline, et tagada ainuõigused oma brändile, suurendada ettevõtte varalist väärtust ja tugevdada tarbijate usaldust. Kaubamärk moodustab osa ettevõtte intellektuaalomandi portfellist ja võib olla võtmetähtsusega ettevõtte igapäevases majandustegevuses.

Isegi, kui kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, tasuks oma brändile õiguskaitse taotlemist kaaluda.

Taotlemisprotsess ei ole keeruline - tuleb esitada taotlus ja tasuda ettenähtud lõiv.

Silmas tuleb pidada seda, et kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ehk tuleb hoolikalt läbi mõelda, kus soovitakse kaubamärgile kaitset tagada - kas ainult Eestis, Euroopa Liidus või ka teistes riikides. Vastavalt sellele tuleb esitada ka taotlus.

Kõikides kaubamärgi kaitsmise (ja laiemalt intellektuaalomandiga) seotud küsimustes omavad mitmed advokaadibürood pikaaegseid kogemusi ning saavad nõustada kogu protsessi osas.