VIDEO ⟩ Uuring: 81 protsenti elanikest peab vajalikuks relvastatud vastupanu rünnaku korral

Kaitseministeeriumis toimuval pressikonverentsil tutvustas ministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Susan Lilleväli iga-aastast avaliku arvamuse uuringut riigikaitsest.

Kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanikkonna toetus relvastatud vastupanu osutamise vajalikkusele püsib üle 80 protsendi, seejuures on rohkem kui 60 protsenti valmis ka ise kaitsetegevuses osalema.

«Eesti inimeste motiveeritus ja valmisolek on riigi julgeoleku kindlustamisel ülioluline ja seetõttu on mul väga hea meel, et kaitsetahte näitajad on kõrged, seda ka meie riigikaitse põhijõuks olevate reservväelaste seas,» ütles Lilleväli.

Üle 60 protsendi elanikkonnast on valmis osalema kaitsetegevuses, täpsemalt 12 protsenti sõjalises kaitsetegevuses, 22 protsenti sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (nt tagalatoetus, logistika jms) ja 26 protsenti mittesõjalises kaitsetegevuses (nt meditsiinivaldkond või evakuatsioonikorraldus). Samuti peab 81 protsenti elanikest vajalikuks relvastatud vastupanu rünnaku korral. «Need on väga head näitajad, arvestades, et kaitseväe sõjaaja kooseis on ligi 44 000 inimest, mis on 6 protsenti Eesti töötajaskonnast,» kommenteeris Lilleväli.

Ajateenistuse vajalikkust kinnitab 87-protsendine toetus, mis on võrreldes eelmise aastatega suurenenud ühe protsendi võrra. Samuti on kõrge toetus reservväelastele (86%), kelle kutsumist õppekogunemistele toetab 79 protsenti elanikkonnast. «Selline toetus ja reservväelaste väärtustamine näitab, et ühiskond mõistab riigikaitse ja valmiduse tähtsust,» sõnas Lilleväli.

Samuti suhtuvad Eesti elanikud toetavalt teistesse kaitseväega seotud tegevustesse. Liitlaste lennuharjutusi toetas 76 protsenti, kaitseväe vormi kandmist avalikkuses 74 protsenti, kaitseväe tehnika liikumist 72 protsenti, Balti kaitsevööndi rajamist 70 protsenti , õppusi oma piirkonnas 69 protsenti ja harjutusalade laiendamist 56 protsenti küsitletuist.

Peamiste julgeolekuohtudena nähakse endistviisi valeuudiste levikut (86%) ja küberrünnakuid (84%). Kui 2023. aastal pidas ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu 29 protsenti vastanuist, siis tänavu on see näitaja tõusnud kümne protsendi võrra 39 protsendini elanikkonnast.

«Ehkki inimeste ohutaju on teravnenud, on märkimisväärne, et jätkuvalt püsib tugev usaldus julgeolekuinstitutsioonide vastu, mis on vajalik riigi kaitsevõime ja turvatunde tagamiseks,» ütles Lilleväli. Kõige usaldusväärsemate institutsioonide esinelik on päästeamet (97%), politsei- ja piirivalveamet (86%), kaitsevägi (80%) ja Kaitseliit (76%).

«Samuti on positiivne teadmine, et Eesti elanike valdav enamus – täpsemalt viiest inimesest neli – väärtustab lisaks meie enda riigikaitseorganisatsioonidele ka liitlassuhteid, mis on Eesti kaitsevõime üheks tugisambaks,» märkis Lilleväli. Nii pooldab Eesti kuulumist NATO-sse 80 protsenti ja liitlasvägede kohalolekut 79 protsenti elanikkonnast. Seejuures toetab NATOsse kuulumist 94 protsenti noortest vanuses 15-19 ja esmakordselt polnud selles vanusegrupis ühtegi NATOsse kuulumise vastustajad.

Küsitluse viis kaitseministeeriumi tellimusel 2024. aasta märtsis ja aprilli alguses läbi Eesti Uuringukeskus OÜ. Uuringus osalesid 15- kuni 74-aastased Eesti alalised elanikud, valimi suurus oli 1200.

Kaitseministeerium on tellinud regulaarset avaliku arvamuse uuringut alates 2000. aastast.