Borrell rääkis täpsemalt uutest Venemaa vastastest sanktsioonidest (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
21. juuni 2024, 04:06
/nginx/o/2024/06/21/16168145t1h0600.jpg)
Euroopa Liidu (EL) välispoliitikajuht Josep Borrell rääkis neljapäeval täpsemalt uutest Venemaa vastastest sanktsioonidest, mille osas EL on koondaud võimsa komplekti, edastas meediakanal Ukrinform.
«Euroopa Liit on koostanud komplekti individuaalseid ja valdkondlikke meetmeid, et õõnestada Venemaa sõjapüüdlusi Ukraina vastu,» märkis Borrell uue sanktsioonipaketi kohta.
«Nende sanktsioonide eesmärk on muuta Putini valitsuse jaoks aina raskemaks agressioonisõja jätkamine Ukraina vastu,» lisas Borrell.
Euroopa Liidu riigid leppisid neljapäeval kokku uues sanktsioonipaketis Venemaale, et kahandada Moskva võimalusi rahastada oma sõda Ukrainas, teatas juba varem päeval eesistuja Belgia.
«See pakett sisaldab uusi sihitud meetmeid ja suurendab möödahiilimisvõimaluste sulgemisega olemasolevate sanktsioonide mõju,» kirjutas eesistuja sotsiaalmeedias.
Esimest korda võetakse sihikule Venemaa tulus veeldatud maagaasi (LNG) sektor.
«See jõuline pakett vähendab veel Venemaa juurdepääsu võtmetehnoloogiatele,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
«See vähendab veelgi Venemaa energiatulusid ning tegeleb Putini varilaevastiku ja varipangandusvõrguga välismaal,» jätkas president.
Diplomaatide sõnul sisaldab 14. sanktsioonipakett pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale keeldu Vene LNG laevatransiidile läbi Euroopa.
EL-i riikidel ei keelata aga Venemaalt LNG-d osta.
Euroopa sadamad on Venemaale vajalikud, sest nende kaudu veetakse talvekuudel LNG-d Põhja-Jäämere sadamatest Aasiasse.
Venemaa Lääne-Siberi Jamali poolsaare LNG transiidil on tähtis koht Belgia, Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania sadamatel.
Eriti tähtsad keskused on Belgia Zeebrugge ja Prantsuse Montoir'i sadam, kus eksporditakse LNG-d edasi Hiina, Taiwani või Türki.
Sanktsioonipakett sisaldab ka meetmeid, mis peaksid raskendama Venemaal nõndanimetatud varilaevastiku kasutamist. Tegu on hämarat päritolu laevadega, mille abil hiilib Venemaa mööda Euroopa Liidu toornaftakeelust.
EL kehtestab sanktsioonid ka Venemaa keskpanga finantstelekommunikatsioonisüsteemile SPFS, mis loodi analoogina üleilmsele pankadevahelisele finantstelekommunikatsioonisüsteemile SWIFT, kui Venemaa sellest ära lõigati.
Sanktsioonipaketis kokkuleppe saavutamist pidurdas Saksamaa, kes ei toetanud ühenduse firmade kohustust vältida oma sanktsioonialuste kaupade reeksporti kolmandate riikide kaudu Venemaale.
Euroopa Liitu huvitavad eriti sõjapidamiseks kasutatavad kaubad nagu mikrokiibid, mida veetakse Venemaale naaberriikide ning Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kaudu.
Diplomaadid ütlesid, et musta nimekirja lisati mitu Hiina firmat, keda süüdistatakse Vene sõjaväe abistamises, mis tähendab, et ühenduse ettevõtted ei tohi nendega kaubelda. Piiranguid kehtestati ka parteidele, mõttekodadele ja meediaettevõetele, kes saavad Venemaalt raha.