Miks vihma ajal teedel ja tänavatel uputab?

Pärnu uputus 3. juunil 2024. Üleujutus Pärnu bussijaama juures. Foto: Marje Vaan

Selgi nädalal tekitas vihm mõnes paigas korraliku uputuse. Spetsialistide sõnutsi ei ole linnatänavate üleujutust võimalik täiesti ära hoida, aga kontroll on võimalik.

Esmaspäevase tipptunni ajal oli Tallinnas Pirital vihmasajust läbimatuks muutunud Kloostrimetsa tee. Kloostrimetsa ilmajaama andmetel sadas seal alla 11,8 millimeetrit vihma. See pole nõrk, aga mitte ka tugev vihmasadu.

Tallinna torustike projekteerimise eest vastutav Kalle Pint selgitas, et üldjuhul on sademevee ärajuhtimise süsteemid optimeeritud tavalist vihmasadu silmas pidades ja need ei ole valmis vastu võtma suuri veekoguseid.

«Asfalt ei võta üldse vett vastu. Tänavatele, eelkõige sõiduteedele, koguneb vesi nii kõnniteedelt, haljasribadelt kui ka piirnevate hoonete katustelt ja õuealalt. Vihmavee kogus, mis on vaja ära juhtida, koguneb sõiduteele olulise suuremalt territooriumilt,» rääkis Pint.

Torustike projekteerimisel arvestatakse küll sademete muutusi, aga need on kavandatud väiksemate normide alusel. «Kahjuks pean tõdema, et enamik sademevee kanalisatsioonist on välja ehitatud ajal, kui toimisid teised arvutuspõhimõtted. Tihti ei ole tänavatele välja ehitatud sademeveekanalisatsiooni või on sademeveed kanaliseeritud reoveekanalisatsiooni ja nende vastuvõtuvõime ammendub kiiresti,» lausus Pint.

Üleujutuste ärahoidmiseks on siiski võimalusi, aga spetsialisti sõnutsi on väljakujunenud linnakeskkonnas sobivat lahendust tihtipeale raske leida. Ta nimetas muu hulgas nii looduslähedaste lahenduste rajamist kui ka tänavakatete ja äravoolude intensiivsemat hooldamist. «Olemas on ka targad sademeveekanalisatsioonid, mis suudavad juhtimissüsteemide abil reguleerida sademevee ärajuhtimist,» ütles Pint.