TALLINNA ÜLIKOOL ⟩ Hagi Šein armastas oma üliõpilasi ja üliõpilased armastasid teda

Hagi Šein 2021. aastal Eesti filmi- ja teleauhindade galal Alexela kontserdimajas Tallinnas. Foto: Remo Tõnismäe

Tallinna ülikool märkis Hagi Šeinile pühendatud järelehüüdes, et tegemist oli visionääri ja õpetajaga, kes mõjutas audiovisuaalkultuuri valdkonna edenemist Eestis nii tehniliselt, sisuliselt kui vormiliselt.

Tallinna ülikooli järelehüüe Hagi Šeinile

Pärast pikka ja rasket haigust on meie seast 78-aastasena lahkunud Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) telekultuuri külalisprofessor ja ülikooli nõukogu liige Hagi Šein.

Hagi Šein (13.09.1945 - 19.06.2024) oli visionäär, kes mõjutas audiovisuaalkultuuri valdkonna edenemist Eestis nii tehniliselt, sisuliselt kui vormiliselt. Tema rajatud vundamendile saavad julgelt toetuda nii tema arvukad õpilased ja kolleegid kui ka uued alustajad.

Tallinna ülikooli arendusprorektor Katrin Saks meenutab Hagit kui suure empaatiavõimega õpetajat ja inimest. «Muidugi avaldasid muljet tema teadmised aga kõige rohkem õpetas ta vist ikka inimeseks olemist. Tema uudishimu, tema empaatiavõime, soov ja oskus teistele kaasa elada, oli erakordselt suur. Ta püüdis alati mõista, mitte hukka mõista. Neid õppejõude, kes teavad palju, on ülikoolis teisigi, ometi oli just Hagi see, kes sai lõpuaktustel oma üliõpilastelt alati kõige suurema tänuaplausi. Ta armastas oma üliõpilasi ja üliõpilased armastasid teda,» rääkis Saks.

Tallinna ülikooli BFMi meediapoliitika dotsent Andres Jõesaare sõnul oli Hagi Šein oli erakordselt suure südamega õppejõud ja kolleeg. «Tema südames oli siiras soov kõigis tegemistes - olgu see siis õpetades, telekultuuri ajalugu talletades või lihtsalt kolleegidele nõu andes - aidata kaasa sellele, et muudaksime maailma elamiseks paremaks kohaks. Oli suur au ja privileeg olla tema õpilane ja kolleeg. Aitäh, Hagi!,» sõnas Jõesaar.

Ajakirjanik Raul Rebane on tabavalt öelnud, et nii kaua kui eksisteerib televisioon, jääb Hagi selle kultuurinähtuse kõige olulisema nimena kestma. Hagi Šeini tähtsus on Eesti televisiooni arengule, telekultuuri akadeemilisse uurimusse ning teleajakirjanduse õpetamisele olnud harukordne. Ta alustas tööd ETV-s 1967.a tootmisassistendina, kujunes peagi ajakirjanikuks – saatejuhiks ning Eesti taasiseseisvumise järel 1992-1997 juhtis ta ETV-d peadirektorina. Ülikooliõpingute ajal omandatud sotsioloogiateadmisi rakendas ta edukalt ka teleauditooriumi uurimises ning ta õpetas 10 aasta vältel teleajakirjandust Tartu ülikooli ajakirjandusosakonnas. Aastakümnete pikkuse viljaka ajakirjaniku, õppejõu, teadlase ja telejuhi karjääri jooksul oli ta uuendaja. Ajakirjanikuna tõi ta telesaadetesse ja dokumentaalfilmidesse uusi teemasid ja saateformaate. Ta tegi nähtavaks eakate ja puuetega inimeste probleemid ühiskonnas. Laulva revolutsiooni ajal sündis tema osalusel avalik (tele)diskussioon ühiskonnaelu ja poliitika teemadel. Telejuhina andis ta panuse avalik-õigusliku meedia kujunemisse. Aastakümnete vältel on ta pannud aluse telekultuuri, kui kultuuriuuringute ühe olulise osa, akadeemilisele käsitlusele. Hagi Šein oli üks nende seast, kelle eestvedamisel käivitati nii Concordia ülikooli meediateaduskond kui Balti filmi- ja meediakool, millest tänaseks on saanud Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.

Langetame leinas pea ja avaldame sügavat kaastunnet Hagi Šeini pereliikmetele, sõpradele, kolleegidele ning endistele ja praegustele tudengitele.