Riigipea kuulutas välja trahviühikut ja riigilõivu tõstvad seadused

Alar Karis kuulutas välja trahviühikut ja riigilõivu tõstvad seadused. Foto: Marko Saarm

President Alar Karis andis heakskiidu seadustele, mis puudutavad piloodiõpet, turvaettevõtete tegevust, trahviühiku suurendamist, kergliikurite kasutamist ja kindlustamist, hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid ning riigilõivude suurust.

Lennundusseaduse muutmise seadus võimaldab lennuakadeemial hakata koolitama oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette. Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, mis reguleerivad kaitselennunduse valdkonda nii, et kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab edaspidi anda välja sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.

Turvategevuse seaduse muutmise seadusega jäetakse seadusest välja need siseturvakorraldajad, kes kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Edaspidi ei pea nad vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet. Teine muudatus näeb ette, et turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi peab säilitama ühe kuu. Kuuekuuline säilitamiskohustus on vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.

Lisaks viiakse seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot.

Alaealistele trahvi määrates tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. Suuremat rahatrahvi ei kohaldata enne 01.01.2025 toime pandud väärtegude suhtes.

Liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seadusega luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine. Seadus puudutab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid nagu elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Seadusega reguleeritakse kergliikuri kiirus, parkimise nõuded, kõnniteel peatumise keeld, 1,5-meetrise külgvahe hoidmise nõue ratturist, kergliikuri juhist ja pisimopeedijuhist möödumisel ning kergliikurijuhi joove.

Kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile on maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Täpsustatakse mootorsõidukite kõnniteel peatamise korda, seda eelkõige kauba maha- ja peale laadimiseks. Edaspidi saab kõnniteel peatuda ja parkida üksnes lubava liiklusmärgi olemasolul.

Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid.

Eesti õigusesse võetakse üle ka põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Lisaks suurendatakse mittevaralise kahju hüvitamise summasid lähtuvalt tervisekahjustuse raskusastmest, funktsioonihäire sügavusest ja ravi ning töövõime kaotusest. Eesti keskmine asjakahju on ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot.

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid. Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb 30 eurolt 45-le ja passi taotlemisel 45 eurolt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv kehtib lastele, pensionäridele ja puuetega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajale.