VIDEO JA FOTOD ⟩ Riigikogu kiitis heaks selleaastase negatiivse lisaeelarve

Riigikogus toimub täna täiendav täiskogu istung. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. 

Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKTst.

«Kui riigile laekub vähem tulusid, peame ka kuludega täiendavalt püksirihma pingutama. Lisaeelarvega hoiame riigirahanduse jätkusuutlikul rajal, nii nagu oleme koalitsioonis eesmärgiks seadnud ja 2024. aasta eelarvet koostades otsustanud. See on ka vajalik eeltöö järgmise aasta riigieelarve koostamiseks, kus 80 protsendi ulatuses tuleb tagada, et kokkuhoiumeetmed on püsiva iseloomuga ja täidavad edasiste aastate eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärki,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Valitsussektori eelarvepuudujääk väheneb lisaeelarve meetmetega sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk 3%ni sisemajanduse koguproduktist. Seega täidame ka Euroopa Liidu eelarvereeglit.

Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid, kaasates võimalusel ka oma allasutusi ja sihtasutusi ja see tuleb peamiselt tegevus- ja majapidamiskuludest. Seeläbi on kavas säästa 63 miljonit eurot.

Riigikaitse, kui kõige prioriteetsema valdkonna, rahastus negatiivse lisaeelarvega ei vähene. Küll aga leiab kaitseministeerium solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskulusid. Vabanenud vahendid suunatakse kaitsevõime parandamisse.

Suuri investeeringuid lisaeelarvega ära ei jäeta, küll aga mõjutab eelarve seisu mõningate investeeringute nihkumine. Investeeringud tuleb käiku lasta nii kiiresti kui võimalik, eesmärgiga augustiks kohustustega katta 70% otsustatud investeeringutest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud säilivad kokkulepitud tasemel ehk moodustavad 1% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna aga majandusel ei lähe nii hästi kui loodeti, arvestatakse kokkuhoiu hulka see summa, mis ületab kevadprognoosi järgi ühte protsenti SKPst ehk kulude taset vähendatakse 19 miljoni euro võrra.

Kokkuhoiumeetmed ei puuduta muuseumide, teatrite ja kontsertasutuste sihtasutusi ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Haiglad peavad tegevuskulusid kokku hoidma 1 protsendi ulatuses. Tulude suurendamiseks tõstetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Elering ASi dividendide summat.

Kokku sisaldab negatiivne lisaeelarve ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Sealhulgas vähendatakse valitsuse reservi 29 miljoni euro võrra.