Eesti inimeste soetatud buss võeti Ukrainas vastu särasilmi

Täname, täname, täname! Starõi Sambiri spordikooli laste silmades oli ühispildi tegemise ajal sära. Foto: Erakogu

Postimehe ja MTÜ Toeta Ukrainat Ukraina lääneosa väikelinna Starõi Sambiri kogukonna abistamiseks ellu kutsutud projekt kulmineerus läinud nädalalõpul, mil annetajate abiga soetatud mitmekümnekohaline buss jõudis sihtkohta.

Seda, et täiesti sobivas toonis, kollast (Ukraina lipu värvid on sinine ja kollane) transpordivahendit väga oodati, pole vast isegi mõtet eriti üle rõhutada, sest seda mõistsid ilmselt kõik asjaosalised: nii need, kes projekti õnnestumiseks vajaliku summa vaid mõne päeva jooksul annetasid, kui ka need, kelle õlul oli kogu organisatoorne pool. Eelkõige MTÜ Toeta Ukrainat üks juhte Ants Erm ja umbes aasta tagasi ukrainlastega suheldes neile lubaduse andnud ning seda pidanud Postimehe Eesti uudiste juht Georgi Beltadze.

Kümne aasta jooksul Ukrainat abistanud ja paljugi näinud Ermi silmi valgusid seekord Starõi Sambiris võõrustajatele kõnet pidades rõõmupisarad. Küllap tundsid sisimas samaoodi teisedki autokolonniga Ukrainasse liikunud vabatahtlike meeskonna liikmed. Mõistagi oli väga rahul Starõi Sambiri linnapea Ihor Truhim, kes sõnas, et tal on keeruline leida sõnu, millega tänu suurust väljendada. «Ukraina ja Eesti inimeste vahel on kujunenud väga head sõprussuhted ja seetõttu ei tule mulle üllatusena, et üks sõber on teisele toeks. Isegi vaatamata sellele, et Eesti on [rahvaarvult] väike riik, on teie panus Ukraina heaks maksimaalselt suur. Oleme tänulikud selle eest, et meil on nii head sõbrad ja me tõepoolest hindame seda. Annaks Jumal, et Eestil läheks kõik hästi, teie riigis valitseks headus, positiivsus ja inimeste kõik unistused täituksid,» lausus Truhim ja lisas, et riigid nagu Eesti on suurepäraseks eeskujuks suurtele riikidele, sest Eesti üksnes ei luba, vaid ka teeb seda, mida lubab.

Starõi Sambiri linnapea Ihor Truhim proovis ühe esimese asjana, kuidas on istuda bussirooliss, mitukümmend uudishimulikku ja rõõmsat last vallutasid aga sõiduvahendi istekohad. Foto: Margus Martin

Linnapea märkis, et nende omavalitsus ja elanikud pööravad väga suurt tähelepanu sellele, et aidata riigil võita sõda agressoriga. Üks asi oli, et ei jagu piisavalt raha laste ja noorte huvitegevuse avardamiseks – töökorras transpordivahendist võisid nad viimased aastad ainult unistada –, ja teine, et nende samade laste isad, perepead, on andnud kodumaa eest oma elu. Väikelinnast pärit mehi on pikkade sõja-aastate jooksul surma saanud mitukümmend. Nende mälestust hoitakse Starõi Sambiris püstitatud kangelaste alleel.

Korraliku surve all on omavalitsuse sotsiaalvaldkond, samuti pärsib keeruline olukord ettevõtluse seisu, sest töökäed, mis võiksid luua ja ehitada, on hõivatud sõdimisega.

Korraliku surve all on omavalitsuse sotsiaalvaldkond, samuti pärsib keeruline olukord ettevõtluse seisu, sest töökäed, mis võiksid luua ja ehitada, on hõivatud sõdimisega. Koos sisepõgenikega on varem umbes 6500 elanikuga linnas praegu 5500–6000 inimest.

«Ma ei oskagi öelda, kuhu esimese sõidu selle bussiga teeme. Küllap ikka kuskile, kuhu lapsed ise avaldavad soovi võistlema või esinema minna – pole saladus, et meil on väga aktiivne spordi- ja kultuuritegevus ning kindel on seegi, et võimalused on nüüd hoopis teised,» lisas linnapea Truhim.

Ühispildi tegemise ajal jõudsid Starõi Sambiri spordikooli lapsed sedagi arutada, kuhu saab nüüd bussiga võistlema minna. Foto: Erakogu

«Ma ei ole sellist soojust ja tänutunnet ammu näinud, eriti laste silmades – on näha, kuidas sõda võib elu mõjutada. Sestap avaldan meie ajakirjanikepundi (Margus Martin, Andres Einmann ja Raimo Kummer – toim) nimel südamest suurt tänu ja tunnen alandlikkust kõigi Postimehe lugejatest annetajate ees, keda kõnealune abipalve kõnetas. See läks väga korda,» ütles Beltadze ja juhtis tähelepanu veel ühele asjaolule.

«Olen aus ega saa salata, et järgnev üleskutse on pisut reklaamimaiguline, aga lubasin, et edastan selle meie avalikkusele: kui Eesti mõni omavalitsus või kool, sõltumata, kas tegemist on algkooli, põhikooli, gümnaasiumi või suisa kõrgkooliga, leiab, et nad on huvitatud koostööst Karpaatide väravaks nimetatava Starõi Sambiriga, siis tervitavad ukrainlased neid kahel käel ja on valmis sõprussuhteid veelgi arendama,» rääkis Postimehe Eesti uudiste toimetuse juht. «Külalislahkus ja vastastikku panustamine ei valmista probleeme, kinnitas linna esindaja mulle. Seega, kes soovib, võtke minuga Postimehe lehetoimetuse vahendusel ühendust,» lausus Beltadze.