VIDEO ⟩ PISA testi tulemused: Eesti õpilased on Euroopas loovmõtlemises esikohal

Haridusministeerium tutvustab PISA loovmõtlemise uuringu tulemusi. Neid tutvustavad ministeeriumi üldhariduspoliitika asekantsler Liina Põld ja Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav.

«Eesti lapsed on ka loovmõtlemise testide valdamises suurepärased! Euroopas oleme esimesel kohal,» rääkis Liina Põld. OECD riikide hulgas oleme 4.–7. kohal. Maailmas hoiavad Eesti õpilased loovmõtlemises 5.–8. kohta. 

«Mõõdetakse baastaset ja kolmandale tasemel jõudmine on baastase, selles olid Eesti laste oskused silmapaistvad,» rääkis Põld. Viienda taseme saavutas üle 23 protsendi ja kuuenda taseme üle kümne protsendi õpilastest. 

«Väga hea näitaja on see, et koolide vahel on tasemed võrdsed. See näitab seda, et Eesti kool suudab tasandada kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga perede võimekuse koolis,» lausus Põld. «Me oleme olnud suurepärased, et sotsiaalmajandusliku tausta mõju on olnud väike. Saime loovülesandega mõista, et vaatamata perede olukorrale on lapsed arenenud hästi,» selgitas Põld. Lisaks meeldivad Eesti õpilastest 76 protsendile loomingulised tegevused. 

«Kui nüüd võtta hariduspoliitiline suund, siis me saame tõdeda, et Eesti riiklik õppekava on loovust arendav ja soosiv.»

«Oluline on täheldada, et meie õpilased suudavad keskenduda. Paluti iga ülesande juures lugeda. Ja arvutiga sai ka mõõta, kui kaua laps keskendub ja loeb. Meie õpilased pusisid rohkem kui teiste riikide omad: nad loevad läbi ja mõtlevad,» tõdes Põld. 

Tiin Kraav rääkis, et PISA loovmõtlemise uuringus osales 196 kooli ja 6392 õpilast, kes sündisid 2006. aastal. «Eesti õpilastel läks loovmõtlemise testil suurepäraselt! Me saame öelda, et meil läks keskmisel ja baastasemel hästi, ka läks tippsooritajate tasemel hästi,» rääkis Kraav. 

Maksimaalse skooriga hinnatud ülesannete osakaal: kirjalik eneseväljendus (58 protsenti ja 5. koht), visuaalne eneseväljendus (36 protsenti ja 9. koht), sotsiaalne probleemilahendus (45 protsenti ja 7. koht) ning teaduslik eneseväljendus (40 protsenti ja hoiame 3. kohta). 

«See 31 protsenti, mida matemaatika tulemus kirjeldab – näitab seda, et meil on ruumi ka muuks. Loovmõtlemine on siiski midagi, mida saab igas aines arendada,» selgitas Kraav. «Meil on arenguruumi selles suhtes, et kuigi meil on iga kolmas õpilane tippsooritaja, siis neljandal saavutustasemel olevate hulk on palju suurem, meil on potentsiaalselt neid, keda tippsooritajate hulka viia,» rääkis Kraav. 

Kuidas meil läks ideedega? «Eesti õpilane on suurepärane loovate ideede loomisel. Meie õpilane tuleb üsna lihtsalt loovate ja originaalsete ideede peale,» vastas Kraav. Millised väljakutsed nüüd on? «Tüdrukute tulemus on parem kui poistel. Mitte ükski riik, kes testis osales, siis mitte üheski riigis ei saavutanud poisid tüdrukutest paremaid tulemusi,» vastas Kraav. 

72 protsenti õpilastest arvavad, et nende õpetajad hindavad loovust. «Meil on veel õpetajaid, kellel ei ole nii palju oskuseid, kuidas õpilastes loovmõtlemist arendada. Kui nad näevad loovust, siis nad annavad aga õpilasele teada sellest. Siin me oleme OECD keskmisest kõrgemal,» selgitas Kraav. 

«Õpetajad teevad meil head tööd ja teevad kõik endast oleneva, kuid meie ülesanne on see, et viia õpetajateni spetsiifilisemat infot,» lisas Kraav. 

Loovmõtlemise uuring oli osa suuremast PISA uuringust, mille rahvusvahelised tulemused avalikustatakse 18. juunil. Loovmõtlemise uuringus hinnati õpilaste koostöist probleemilahendusoskust. Probleemide lahendamise võime all mõistetakse õpilaste suutlikkust mõista ja lahendada erinevaid probleemolukordi, mis vajavad loovust ja mitmekülgset lähenemist. PISA loovmõtlemise hindamine keskendus õpilaste võimekusele genereerida, hinnata ja täiustada ideid, mis võivad viia originaalsete ja efektiivsete lahendusteni.