KESKPÄEVATUND ⟩ Priit Hõbemägi Rail Balticust: miks me tegeleme selle mitte kuhugi viiva raudteega?

Marek Strandberg, Ainar Ruussaar ja Priit Hõbemägi. Foto: Mihkel Maripuu

Laupäevases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» rääkisid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg kantsler Kusti Salmi ametist lahkumisest, EKRE pereheitmisest, Kaja Kallase võimalikust Brüsselisse minekust ning Rail Balticust. 

Postimees kirjutas nädala keskel, kuidas kolme Balti riigi riigikontrollid avastasid, et Rail Balticuga on suur jama: viis aastat ollakse plaanist maas ja projekt on vahepeal neli korda kallimaks läinud, sest asjaosalised on aega kasutanud hoogsalt «menetlemiseks».

Priit Hõbemägi kommenteeris, et kaela sadas tõeline külm dušš. «Nimelt omal ajal algatas toonane Eesti riigikontrolör, praegune president Alar Karis, sellise protsessi, et kolme Balti riigi riigikontrolörid võtaksid ühiselt ette ja auditeeriksid Rail Balticut, et saaks suure pildi ette, mis siis tegelikult toimub.

Ja nüüd on Alar Karisest saanud lugupeetud vabariigi president, aga kolme riigi riigikontrolörid esitlesid siis oma tulemusi ja võib öelda, et – vabandage, miks me selle jamaga tegeleme. Miks me tegeleme selle mitte kuhugi viiva raudteega? Mul tõesti ei ole sõnu.»

«Sest me tegeleme ja tegelikult tegevusi on tehtud ju väga palju ja ka tulemuslikke,» nentis Ainar Ruussaar. «Näiteks leedukad on ju juba mõne aja eest jõudnud omavahel kokkuleppele, kust see trass peaks minema – kas Kaunasest või Vilniusest jne. Neil oli tükk aega see vaidlus.»

Ruussaar ütles, et kui nad enne rääkisid saates pikalt 1,6 miljardist, mida on lähimatel aastatel minimaalselt kaitsekulutusteks vaja, siis Rail Balticu puhul räägitakse hoopis teistest summadest: 1,8 miljardist Eesti, 4,4 miljardist Läti ja 4 miljardist Leedu puhul. 

«Kolme riigi riigikontrolörid ütlevad otse välja, et õigeaegse rahastuse saamine on erakordselt kahtlane ja järelikult on ka see raudtee, mis peaks meid viima vahepeatustega Tallinnast Berliini, suur küsimärk.»

Veel lisas Ruussaar, et Rail Balticu hinnanguline maksumus on kolme Balti riigi riigikontrolöri hinnangul neljakordistunud.

Marek Strandberg möönis, et see on asi, mille eest ka hoiatati. «See on asi, mida me nägime siis, kui ametnikud salatsedes – kellest mõnest on saanud ka ministeeriumite kõrged juhid kantsleritena – rääkisid meile, kuidas kõik on väga hea.»

Ta tõi välja, et kui kriitiliselt küsiti, et miks raudtee elektrifitseeritakse või et miks läheb Rail Baltic läbi Pärnu, mitte läbi Viljandi või Tartu, siis vastati, et kõik on planeeritud. «Ehk siis – maastik on üles küntud, kõik loodavad saada sealt oma tulu,» sõnas Starndberg. 

«Minu meelest on praegu selle Rail Balticuga see seis, et kui öeldakse, et see on Euroopa jaoks huviobjekt ja väga oluline, siis me peaksime panema käed puusa ja ütlema, et vabandage, meie jaoks ei ole, kui tahate, et see on, siis makske see kinni.» 

«Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemusena viidati 76 riskile, millest üks on see, et kui raudtee valmis saab, võib tulevastel operaatoritel selle vastu puududa huvi ja turunõudlus on väike, kuna sellel liinil ei sõida piisavalt ronge, mis veavad kaupa. Veel vähem sõidab seal ilmselt ronge, mis on pungil reisijaid,» sõnas Ruussaar. 

Strandberg nentis, et kuna järjest rohkem arendatakse autode isejuhtimist, ei ole välistatud, et ühel hetkel on tehnoloogia nii hea, et pikkadel vahemaadel saab oma elektriautos rahulikult salongis magada. 

«Kui sa juba praegu sellise paari aasta vanuse moodsa autoga sõidad: esiteks lülitad sisse sõiduridade jälgimise süsteemi, siis automaatkiiruse, mis hoiab pikivahet sinust eelneva autoga, pidurdab, kiirendab. Kõik, mis sa pead tegema, on hoida käsi roolil. Ja nii sa võid korralikul maanteel sõita tundide kaupa,» lisas Hõbemägi. 

«Ja selle jaoks ei ole vaja muud infrastruktuuri üleval hoida kui neid samu maanteid, mida on ka ju ehitatud. Ehk et Rail Baltic on olnud viimasel hetkel veel sellise raudteevaimustuse kõrghooajal tehtud kaval otsus. Näemegi seda, kuidas meile on lihtsalt kaela määritud mingi asi, mis on meile tõenäoliselt vähem oluline olnud kui Euroopa Liidule. Ametnikud on sellesse kaasatud olnud, kõik nad on mingit lollakat mesijuttu meile rääkinud. Nüüd oleks vaja kõik need kuningad ja muud inimesed ette võtta ja küsida, et mida ja miks te rääkisite. Kas te ise ka uskusite või teile oli öeldud, et te peate uskuma sellesse,» arutles Strandberg.

Kuula pikemalt saatest!