AET KUBITS ⟩ Polariseerumisest meedia kaudu

Ungari peaminister Viktor Orban koos Slovakkia peaministri Robert Ficoga Euroopa Ülemkogul Brüsselis 22. märtsil 2024. aastal. Foto: John Thys / AFP / Scanpix

Euroopa südames vältava sõja, kliimakriisi ning demokraatia järkjärgulise languse taustal on iseseisval ajakirjandusel kriitiline roll. Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste ning tuleval sügisel toimuvate Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tuules kerkib aina rohkem esile ühiskonna polariseerumise probleem, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse tudeng Aet Kubits.

Demokraatlikes riikides näib olevat üha keerulisem valijate koondamine ühise eesmärgi taha. Ühiskonna lõhestumine paneb eelneva taustal küsima, mis on polariseerumise põhjused ning kui suur roll on selles meedial.

Oluline on seejuures jälgida, milliste kanalite kaudu inimesed informatsiooni tarbivad. Kui vanemad generatsioonid kipuvad usaldama televisiooni, siis nooremad pöörduvad infootsingus aina enam interneti poole. Nii võivad tarbitava teabe sisu vahel tekkida suured erinevused, mis omakorda võimendavad ühiskonna polariseeritust.