Eesti rahvas vananeb ja sündimus on statistika ajaloo madalaim

Järgnevaks 60 aastaks on Eestis prognoositud 12,5-protsendiline rahvaarvu langemine ehk 2085. aastaks elab Eestis eeldatavalt 1,2 miljonit inimest. Foto: Teele Toova

Statistikaameti neljapäeval avalikustatud rahvastikuprognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg kommenteeris, et kuigi Eestis on rahvaarv viimase kahe aastaga pea kolm protsenti kasvanud ja tõus on kestnud juba viimased seitse aastat, on asja taga suur sisseränne ning sõjapõgenike Eestisse tulemine, eestlased ise sellesse suurt ei panusta. Edaspidiseks prognoositakse aga vaid langust. 2085. aastaks näitab põhistsenaarium 12,5-protsendilist langust ehk Eestis elaks siis ligi 1,2 miljonit inimest, mis sarnaneb 1960. aastaga.

«Ränne on Eesti rahvaarvu kõige rohkem mõjutanud rahvastikusündmus viimasel ajal,» nentis Trasberg. «Positiivne rändesaldo hoiab rahva arvu tasakaalus.» Sellise stsenaariumi järgi, mis ei arvestaks rännet rahvastikuarvu muutusesse ning prognoos tehtaks vaid sündimuse ja suremuse järgi, kukuks rahvaarv 61 aastaga alla miljoni.