Naiskodukaitse sidus raudteeperroonidele küüditatute auks üle 1630 meetri leinalinte

Naiskodukaitsjad sidusid üle Eesti raudteeperroonidele leinalinte mälestamaks 83 aastat tagasi küüditatuid. 14. juunil lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks enam kui 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.

Ürituse nimeks on «Ma ei unusta sind!». Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri osales mälestusürituse raames leinalintide sidumisel Pääsküla raudteejaamast Rahumäe raudteejaamani.

Naiskodukaitse eest veetava ja kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on tänavu keskea ületanud mehed, kes oleks võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse saadetute hulgas 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul lõhuti küüditamistega perekonnad terveteks põlvkondadeks ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. «Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,» ütles Tooming pressiteate vahendusel. «Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kus toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!»

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit.

Näitamaks, et me mäletame, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.