INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Uku. Professor Vainiku saabumine

Uku Vainik usub elu pakutud võimalustesse ja intuitsiooni – millisest võimalusest kinni haarata, millesse süüvida. Foto: Vahur Laiapea

Kui jõudsin Tartusse Toomemäe nõlval asuvasse ülikooli psühholoogia instituuti, olid koolitunnid juba lõppenud. Uku sõi koos kolleegidega Napoleoni kooki ja jõi teed. Tähistas oma professuuri algust.

Ma leppisin kokku kohtumise ja intervjuu noore teadlase Uku Vainikuga. Intervjuu teise poole ajal sain teada, et räägin professor Vainikuga. Aukartuse koorem oli esimeses pooles selle võrra väiksem kanda. 3. juunil, meie kohtumise päeval, oli Uku esimene tööpäev professori ametikohal.

Otsin Google’i abiga, kuidas professoriks saadakse. Et mitte terminites eksida... Ei leia täpset kirjeldust, aga leian hoopis uue sõna, mida esimest korda näen. Kas te teate, mis on teadmussiirdepõige? Teadmussiirdepõige on akadeemilise töötaja ajutine töötamine era- või avaliku sektori asutuses akadeemilise ametikoha säilimisega ülikoolis. See tähendab, et põike puhul on kindel fikseeritud periood, mille jooksul on töötaja positsioon ülikoolis ootel.

Ma ei tea, kas Ukul on plaanis teha teadmussiirdepõiget. Saan teada, et ta usub elu pakutud võimalustesse ja intuitsiooni – millisest võimalusest kinni haarata, millesse süüvida. Nii et ka põiget teadmussiirde vallas ei saa välistada.