Transpordi väljakutsed ja lahendused

Foto: Terminal

Transport ja sellest pärinevad kasvuhoonegaaside heited on globaalselt suurim kliimaprobleem, mille põhjuseks on fossiilsete kütuste põletamine. Vanaviisi jätkata ei saa, mistõttu transport peab muutuma rohelisemaks – laual on elektrisõidukid, vesinik, biometaan, HVO ja e-kütused.

Põhjus, miks transpordisektor on globaalselt suurim kliimaprobleem seisneb tõsiasjas, et transport on sektoripõhiselt globaalselt suurima CO₂-heite kasvuga. Ehkki Euroopa tasandil on üldised CO₂-heited 1990. aastaga võrreldes vähenenud, on transport siiski ainus sektor, kus kasvuhoonegaaside heited on kasvanud. Arvestades, et CO₂-heited teevad globaalselt üha uusi rekordeid ning aastaks 2030 prognoositakse CO₂-heitmete kasvuks 3% 2015. aastaga võrreldes – ehkki 1,5-kraadise kliima soojenemise teekonnale jõudmiseks peaksid CO₂-heited langema 2030. aastaks 42% võrra – tuleb globaalselt suurimaks kliimaprobleemiks olevas transpordisektoris astuda tõsiseid samme.

Ilma naljata on reaalselt ainsaks lahenduseks fossiilse bensiini ja diislikütuse tarbimise asendamine alternatiivsete lahendustega, milleks on akudel ja vesinikuga sõitvad elektrisõidukid või kütuseliigi mõttes sisepõlemismootoriga sõidukites kasutatav biometaan, HVO või e-kütus. Ühte ja ainsat lahendust, mis sobiks kõikidele transpordiliikidel, ei ole kahjuks olemas, mistõttu tulevik on segu erinevatest alternatiividest.

Elektrisõidukid

Eesti teedel on täna juba 6307 elektriautot, mis moodustab 1% sõiduautode koguarvust. Prognooside kohaselt võiks elektriautode arv suureneda 2030. aastaks 85 000 autoni, mis tähendaks juba 15-protsendilist osakaalu. Kuna elektriautode hinnad on langenud ning bensiini- ja diiselautode hinnad on tõusnud, on elektriauto omamiskulud täna juba väiksemad isegi avalikus kiirlaadijas laadimisel.

Elektritranspordi osas on võimalused ka elektrilistel kaubikutel, bussidel ning kindlasti ka raskeveokitel, sh elektrilistel pikamaaveokitel. Kui elektriveokite arv on Transpordiameti andmetel vaid 4, siis elektrikaubikuid on registris 280 ehk 0,38% kaubikute koguarvust. Tallinna Linnatransport võtab juba lähiajal kasutusse 15 elektribussi, mis moodustaks 0,52% busside koguarvust.

Vaatamata elektrisõidukite tänastele väikestele osakaaludele on transpordi elektrifitseerimine selgelt toimumas ning selle potentsiaal on suur. Elektrifitseerimise suurimateks väljakutseteks on aga akumaterjalide kättesaadavus, pudelikael uute kaevanduste avamisel ning vähene akude taaskasutus.

Vesiniksõidukid

Vesiniksõidukite turuareng on globaalselt lapsekingades rääkimata turu täielikust puudumisest Eestis. Ehkki sõidukite registris on kokku viis vesinikautot, on tegemist üksnes demoautodega. Pealegi asub nende lähim tankimisvõimalus Riias. Aus on märkida, et globaalselt jäävad vesinikutranspordi arengud endiselt tagasihoidlikuks, sest eelmise aasta juuni seisuga on vesinikautosid maailmas kokku veidi alla 80 000 auto. Samal ajal kasvas elektriautode arv 2023. aastal globaalselt koguni 14 mln. auto võrra ning ületas 40 mln. auto piiri. Ka raskeveokite osas on tootjad pannud fookuse elektriveokitele ning mitmed tootjad on avalikult deklareerinud, et 2030. aastal moodustab 50% nende müügist elektrilised sõidukid.

Hoolimata vesinikutranspordi palju aeglasemast arengust akudel elektrisõidukitega võrreldes on see siiski üks laual olevatest alternatiividest, mida tuleb selgelt edasi arendada.

Biometaan

Keskkonnaseisukohast on biometaani edendamine ja transpordis kasutamine ülioluline eelkõige tulenevalt jäätmete ringmajandusest ja sellega kaasnevast positiivsest keskkonnaefektist, kuid seejuures tuleb arvestada erinevate piiravate teguritega.

Esiteks, kõik sõiduautotootjad on tänaseks loobunud CNG-autode tootmisest, mistõttu registris olevate CNG-autode arv hakkab autode vananedes langema. Transpordiameti andmetel on täna registris 4829 CNG-autot ehk 0,8% sõiduautode koguarvust.

Teiseks, riik prognoosib, et transpordis kasutatav biometaani maht on 2030. aastal 0,386 TWh, mis moodustaks Eesti kütuseturu kogumahust vaid 3,5% ning tähendaks tänase 1,8-protsendise osakaaluga võrreldes tagasihoidlikku kasvu.

Kuna CNG-autod on mängust väljas, saab biometaani turukasv tulla üksnes CNG-mootoriga raskeveokite ja busside arvu kasvust. Kõnealuseid sõidukeid on registris kokku 801, mis moodustab antud kategooria sõidukitest 3,4%. Märkimata ei saa jätta ka LNG-kütusel sõitvaid raskeveokeid, mille arv on täna vaid 10 sõidukit. Ehkki LNG on veeldatud maagaas, võib selle asemel antud sõidukites kasutada ka veeldatud biometaani, samas ei ole LNG sõidukite loodetud kasvu Eestis seni veel saavutatud.

Võttes siiski arvesse biometaani transpordikütusena kasutamisest saadavat positiivset keskkonnaefekti, on äärmiselt oluline arendada ja edendada biometaani tarbimist maksimaalses võimalikus mahus.

E-kütused

E-kütus on oma olemuselt täpselt samasugune kütus nagu bensiin või diislikütus üksnes selle vahega, et toornafta asemel toodetakse e-kütust vesiniku ja CO₂ kokkuliitmise teel kasutades selleks Fischer-Tropsch’i sünteesiprotsessi – lõpptooteks on e-bensiin ja e-diislikütus. Suurimaks väljakutseks on aga e-kütuste suur energiakadu nii vesiniku tootmisel elektrolüüsi teel, süsihappegaasi atmosfäärist kinni püüdmisel, vesiniku ja CO₂ sünteesiprotsessis kui ka lõppkokkuvõttes madal kasutegur e-kütuste põletamisel bensiini- või diiselmootoris.

E-kütuste summaarne energiakadu ehk õigemini taastuvelektrikadu on koguni 80-84%. See tähendab, et võrreldes akutoitel elektrisõidukitega on e-kütuste korral vaja kuni 5 korda rohkem taastuvelektrit. Olgu võrdluseks toodud, et kui kõikide Eesti teedel olevate sõiduautode asendamiseks üksnes elektriautodega on vaja aastas 3,2 TWh taastuvelektrit, siis e-kütuste korral on selleks vaja koguni 15,6 TWh elektrit. Mõtlemapanev on seejuures tõik, et Eesti aastane elektritarbimine on kokku 8,2 TWh. Eeltoodu juures ei ole arvestatud raskeveokite ja busside võimaliku e-kütuse tarbimisega ega selleks vajamineva taastuvelektri mahuga.

HVO taastuv diislikütus

HVO (Hydrotreated Vegetable Oil) puhul on tegemist taastuva diislikütusega ehk rohediisliga, mida toodetakse erinevatest toorainetest nende vesinikuga töötlemisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Vesinikuga töötlemise protsessist tulenevalt on HVO puhul sarnaselt e-diislikütusele tegemist kõigile tuttava diislikütusega selle vahega, et HVO ja samuti e-diislikütus on täielikult fossiilivabad. Kuna HVO-l on diislikütusega väga sarnased keemilised ja füüsikalised omadused, saab HVO-ga täielikult ja üks-ühele asendada fossiilse diislikütuse tarbimist.

Kui elektri, vesiniku ja CNG-kütuse tarbimiseks tuleb olemasolev sõiduk välja vahetada, siis HVO rohediisli suurimaks väärtuseks on üksnes tänase diislikütuse tarbimise asendamine HVO-ga, mis sobib absoluutselt kõikidele diiselmootoriga sõidukitele.

Võttes arvesse, et raskeveokid, bussid ja kaubikud on valdavas enamuses diiselmootoriga ning registris olevate kindlustusega kaetud diiselautode arv on Eestis üle 270 tuh. auto, siis potentsiaal diislikütuse asendamiseks HVO-ga on väga suur. Seejuures tuleb aga arvestada, et ka HVO tootmiseks vajamineva tooraine kättesaadavus on piiratud, mistõttu diislikütuse tarbimist ei ole võimalik täielikult asendada üksnes HVO-ga.

Astumaks siiski reaalseis samme ning võimaldamaks tarbijatel asendada diislikütuse tarbimist HVO-ga müüb Terminali tanklakett HVO rohediislit ReDiesel kokku kaheksas tanklas üle Eesti – Tallinnas (Mustakivi), Võrus, Põlvas, Tartus (Raadi, Tõrvandi ja Kivilinna), Jõhvis ja Pärnu lähedal Nurmel. 2024. a. jooksul lisandub ReDiesel tankimise võimalus täiendavalt viide tanklasse – Jõgeval, Narva-Jõesuus, Nõol, Puhjas ja Savernas.

Eeltoodust nähtub, et ehkki meil on alternatiivsed lahendused fossiilkütuste asendamiseks olemas, on kõikidel lahendustel omad puudused ja piirangud. Oluline on mõista, et kliimamuutus on suur probleem ning lahenduste ignoreerimine ei saa olla kliimaprobleemi lahenduseks. Tegemist on globaalse probleemiga, sh ka Eesti probleemiga riigi suurusest olenemata. Tuleb mõista, et ei ole olemas ühte ja ainsat lahendust, mis sobiks kõikjale, seetõttu tuleb pingutada absoluutselt kõikide laual olevate lahendustega – olgu selleks elektrisõidukid, vesinik, biometaan, HVO või e-kütused. Veel parem on, kui kasutame rohkem ühistransporti ja suudame autostumist pidurdada, sest just sõiduautod annavad suurima kasvuhoonegaaside heite kogu transpordisektoris.