Riigikontroll kahtleb Sillamäe ootealas

Nordeconi ehitatud piirieelne veokite parkla, lühinimega Sillamäe TruckStop, avas pidulikult väravad 2. septembril 2011 poliitika- ja majanduseliidi osavõtul. Foto: Matti Kämära / Põhjarannik

Eelmise aasta sügisel avasid Euroo­pa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, siseminister Ken-Marti Vaher ja majandusminister Juhan Parts pidulikult Sillamäel piirile pääsu ootavate veokitele ooteala, mis riigikontrolli hinnangul oli mõttetu juba avamishetkel. Ooteala rajamiseks andis Euroopa Liit 1,15 miljonit eurot.

«Seoses sõidukite piiriületuse elektroonilise järjekorra rakendamisega 2011. aasta 1. augus­tist muutus sisuliselt mittevajalikuks Euroopa Liidu raha toel Sillamäele rajatud ja sama aasta oktoobris avatud veokite piiriületuse ooteala,» seisab riigikontrolli kontrollaruandes.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on Sillamäe ooteala rajatud 450 autole ja sellises koguses autode hulk eeldaks, et veokid ootavad ootealal mitu tööpäeva. «Reeglina käituvad veoettevõtjad otstarbekamalt ega saada oma autosid füüsiliselt ootealale seisma,» tõdes ta.

Olgo lisas, et Narvas on sõiduautodele ja bussidele olemas analoogne ooteala, mis oma suuruses suudaks ootejärjekorra elektroonse korralduse puhul teenindada tõenäoliselt kõiki Narva kaudu Venemaale suunduvaid veokeid.

«Narva plats on praegu peaaegu tühi, nii nagu on praegu tühi enamik Sillamäe platsist,» nentis ametnik.

Olgo sõnul oli Sillamäe oote­ala rajades tegu olukorraga, kus kaks ministeeriumi lahendasid teineteisest sõltumatult pikkade piiriületusjärjekordade probleemi.

«Majandusministeeriumil oli euroliidu kaasabil eesmärgiks ooteala rajamine Sillamäele, siseministeeriumi projektiks oli elektroonilise piiriületuse järjekorra süsteemi loomine,» tõdes ta.

Kolme aasta töö

Sillamäe ooteala vajalikkuse kahtluse alla seadmisega ei nõustu majandusministeerium ega ka AS Sillamäe Sadam, kes investeeris sinna omalt poolt ligi 2,5 miljonit krooni.

«Kui riigikontroll väidab, et varem olnud mitme kilomeetri pikkused liiklusohtlikud suurte veoautode järjekorrad maanteel enne Narvat on parem lahendus kui parkla, kus juhid saavad inimlikus keskkonnas oma järjekorda oodata, siis on riigikontrollil muidugi õigus,» ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

«Kui Euroopa Komisjon leidis, et parkla on väga vajalik, siis tuleb tõdeda, et riigikontroll on pädevam kui Euroopa Liit,» lisas ta.

Majandusministeerium hakkas Sillamäe ooteala rajamisega tegelema 2008. aastal, kui esitati vastav taotlus eurotoetuse saamiseks. 2009. aasta lõpus otsustas Euroopa Liit küsitud summa ka anda ja ooteala sai valmis 2011. aasta sügiseks.

Aasta enne ooteala valmimist oli aga siseministeerium algatanud seadusemuudatuse, mis pani aluse piiriületuse oote­järjekorra infosüsteemi loomisele. Uus infosüsteem hakkas tööle eelmise aasta
1. augustil.

«Siseministeerium oli elektroonilise järjekorra ja ootealade operaatorite otsimise alustamisel teadlik majandusministeeriumi juhitavast tegevusest Sillamäe ooteala loomisel ja juba võetud kohustustest,» rääkis siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Rando Kruusmaa.

Ta lisas, et ühiselt leiti võimalus integreerida loodav ooteala nende ministeeriumi loodavasse süsteemi.

«Kuna 90–95 protsenti veokitest, mis ületavad Narva maanteepiiripunkti, mööduvad Sillamäest, ei tekita ooteala kohustuslik läbimine lisakoormust. Veokid, mis vormistavad tollidokumendid Narvas, saavad jätkuvalt kasutada Narvas asuvat ooteala,» märkis ametnik.

Siseministeerium on sõlminud Sillamäe sadamaga lepingu ooteala kasutamise kohta kuni 2018. aastani ja Kruusmaa kinnitusel ei ole kavas seda lepingut enne tähtaega lõpetada.

20–100 autot päevas

Ka Sillamäe sadama projektijuht Heldur Vaher pole nõus riigikontrolli kriitikaga ja kinnitab, et see ooteala on väga vajalik, kuna piiriületus ei ole ühtlane. «Vahel juhtub nii, et kui kõik läheb ilusti, siis on 20 veokit parklas, kui Venemaal midagi juhtub, siis on üle saja,» rääkis ta.

Vaher lisas, et ooteala vajalikkusest rääkides ei saa vaadata ainult tänast päeva, kuna piiriületus suureneb. «Kui uus sild [üle Narva jõe] tuleb, siis on see parkla ideaalne koht, sest siis ei pea piiriületuseks nii palju maad vaatama, sest maa on juba Sillamäel olemas,» selgitas ta.

Ka saavad veokijuhid ootealal puhata, ja kuna Narvas on kitsas, siis Vaheri teada toob toll osa oma funktsioone Sillamäele üle. «Seal on palju põhjuseid, miks see on vajalik,» märkis ta.

Vaher tunnistas, et raamatupidamise seisukohast on parklas palju ruumi, kuid see on varuga tehtud. «Loomulikult võib öelda, et seda pole vaja ja sai liiga suur tehtud, aga suur sai ta sellepärast, et alles siis, kui parkla hakkas valmis saama, mõtles riik välja elektroonilise piiriületuse. Seda varem ju ei olnud,» rääkis projektijuht.

Vaher kinnitas, et sadam leiaks sellele parklale mingi huvitavama kasutusala, aga sel ei ole mingit mõtet. «See sai tehtud riigi jaoks, et ei oleks mingeid järjekordi maantee servas, ja kui nüüd keegi ütleb, et seda ei ole vaja, siis see on minu meelest lauslollus,» oli ta nördinud.

Projektijuht lisas, et kuigi olud on vahepeal muutunud, ei tähenda see, et parklat pole vaja.

Oma ülalpidamiskulud teenib ooteala tasa, kuid Vaheri sõnul pole tegu mingi äriprojektiga. Kindlasti ei ole sadam huvitatud riigiga sõlmitud lepingu lõpetamisest enne 2018. aastat.

Siseministeeriumi andmetel on eelmise aasta 25. oktoobrist kuni selle aasta 4. aprillini kasutanud ooteala 10 296 autot ehk umbes 63 autot päevas.

Euroopa Liidu ja Sillamäe sadama kulul
•    2008. aasta 2. oktoobril kiitis valitsus heaks majandusministeeriumi kava küsida Euroopa Liidult raha Narva piiripunkti eelse parkla rajamiseks.
•    2009. aasta kevadel kiitis Euroopa Liit taotluse heaks.
•    2009. aasta 21. detsembril sõlmiti leping ooteala rajamiseks.
•    2010. aasta kevadel algatas siseministeerium riigipiiriseaduse muutmise.
•    2011. aasta 28. märtsil sõlmis siseministeerium OÜga Girf lepingu elektroonilise piiriületussüsteemi loomiseks.
•    2011. aasta 1. augustil muutus Eesti–Vene piiril piiriületamise kord ja tööle hakkas elektrooniline piiriületussüsteem.
•    2011. aasta 2. septembril avati pidulikult Sillamäe veokite ooteala TruckStop.
•    2011. aasta 25. oktoobril alustas ooteala tööd.
Allikas: PM